mälestusmärki. Herodotos oli üks esimesi proosakirjanikke, kes lõi suuremahulisi teoseid ja talletas minevikumälestusi kirjalikult. Kuid ainult mälestusmärk ei saa rääkida. Ta vajab inimese häält. Mälestusmärki, millel puudub pealiskiri, ei mäletata. Pealiskiri on nagu tumm hääl kivil, mille abil saavad inimesed mäletada ja lugu edasi kanda. Mälestuses edasielamine sõltub paljus kuulmisest, kuid eepikas on just nägemine see, mis vallandab kõige võimsamad ja mitmetahulisemad emotsioonid. Hiilguse vaatepildid: kuningas, atleet, sõjamees Kuna Kreeka poeesia oli sügavalt kokku kasvanud laulmise ja jutustamise ühiskondliku funktsiooniga, muutus poeesia esitamine sageli ühiskondliku korra esitamiseks, mis sai sel kombel nähtavaks kokkutulnud rahvale. Kujutlus kuningast kui ühiskondliku korralduse elavast kehastusest on iseloomulik oraalse kultuuri mentaalsusele, kus normid ja ideaalid
Arvuti kui tööriistaga muutuvad klassiruumis kommunikatsiooni mitmed põhjapanevad mängureeglid. Õppimisel on ka pigem produtseeriv kui reprodutseeriv iseloom: rohkem kirjutatakse, sünteesitaks, analüüsitakse. Õppimine on muutunud loovamaks tegevuseks. Haridust ning teadmisi saab nüüd levitada kõikjale, sõltumata elukohast ning enam pole vajalik omada juurdepääsu õpetajale või kaasõpilastele. Õppimine ja haridus on oluliselt keerulisemad kui ja mitmetahulisemad nähtused, et lasta end tehnikaks taandada. Infotehnoloogia nii lahendab, kui ka loob probleeme. Õppimine tähendab ikkagi ühistegevust ja vastavaid ressursse. Koolis pakutavaid kommunikatiivseid kogemusi ja tähenduse pakkumise viisi enamus inimesi teistest keskkondadest ei kohta. Kognitiivne sotsialiseerumine on põhjapanev edu saavutamiseks enamikus teistes tegevussüsteemides, mis teebki koolist niivõrd olulise õpikeskkonna
Ariste ei mainis laenuallikana Ojamaad (sarnaselt Wilhelm Wigetiga). Vanarootsi – see periood algas umbes aastal 800 pKr. ja lõppes umbkaudu 1526 ning hõlmab seega viikingiaega ja keskaega. Eesti ja Rootsi suhetest annavad kirjalikku tunnistust need Rootsi ruunikirjad, kus on mainitud Eestit, Virumaad, Saaremaad, Ruhnut või mõnda Eestisse sõitjat. Viikingiajal olid eestlaste ja rootslaste suhted sõjalised ja kaubanduslikud. Keskaegsed kontaktid olid juba palju mitmetahulisemad. Rootsi piiskopid tegid misjonitegevust Läänemere idakalda paganate hulgas. Sellest ajast on tekkinud palju sselleteemalist sõnavara. Rootslane oli eestlasele palju lähedasem kui sakslane ja see lähedus võis soodustada rootsi keelest eesti keelde laenamist. Vanarootsi laensõnade puhul on probleemiks nende eraldamne vanapõhja laenudest, ses vahel puuduvad siingi keelelised kriteeriumid. uusrootsi ehk riigirootsi – Eesti alad läksid järk-järgult Rootsi võimu alla
annaabi.ee 
