Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust Eleegia- nutulaul|Sonett- luule kinnisvorm. Sonetil on 14 värsirida Ballaad- mitmestroofiline luuleteos Poeem- pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus Juhuluule-mingiks juhuks kirjutatud luule Epigramm-pealkiri hauakivil Haiku-luulevorm, 5+7+5 Värssnovell- värsis kirjutatud novell
Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos · Libreto on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. · Kvartett on neljast esinejast (lauljast või pillimängijast) koosnev ansambel.Üks populaarsemaid koosseise 18. ja 19. sajandi muusikas oli keelpillikvartett · Largo (it.k.) - laialt, väga aeglaselt on noodikirja tempomärgeLargo on ka vastavas tempos pidulik heliteos või suurvormi osa. · Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli
..", "Kui nad surnud pole...". Anekdoot- lühike, vaimukas, üllatava lõpuga, stereotüübid, ülevõimendus. Lüürika jaguneb: Haiku- 5+7+5 värsisilbid. Ood- pidulik, ülistus-/mälestuslaul, pühendusega, sinavorm. Sonett- 14 värsirida, värsimõõdud (nt 6+8, 4+4+4, 3+3+3+3). Lüroeepika jaguneb: Ballaad- põhineb legendil/rahvajutul, mitmestroofiline/salmiline. Poeem- jutustav luuletus, värsivormis jutustus. Valm- õpetliku/pilkava sisuga lühiteos, loomad kujutavad inimtüüpe. Dramaatika jaguneb: Tragöödia- traagiline lõpplahendus, konfliktil põhinev Komöödia- lõbusa lõpplahendusega, kergekaalulised konfliktid, naeruvääristab nõrkusi ja pahesid, probleemid lahenevad ootamatuste järel õnnelikult.
Mis sest, et veiditondiilma laadist Ja mõni nagu kirstust karand laip! On kerjav kätestki veel käiste torust, Saand sellest võikamaks see elav vaip: Kui osatelev oire surmaorust. Underit esitati korduvalt Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Marie Underit võib pidada ka eesti ballaadi meisterviljelejaks. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Underi „Lapsehukkaja“ räägib sellest, kui vallalisel naisel sünnib laps, mis ei ole ühiskonna jaoks aktsepteeritav. Kuhu panen, kuhu panen ma su nüüd? Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Noorel emal pole muud võimalust, kui laps ära tappa. Ta üritab teda
vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap Lüroeepika lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid Ballaad mitmestroofiline ehk mitmesalmiline ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under poeem pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus hrl. jutustavat laadi (kuid eeposest lihtsama süžeega), kuid lüüriliste kõrvalepõigetega poeeme on kirjutanud G. G. Byron, A. Puškin, Betti Alver Dramaatika ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks tunnused:
Agnus Dei ehk jumala tall akadeemia on teaduslik uurimisasutus või kõrgkool ansambel on mitmelaulja üheaegne laulmisviis askeetlik iluideaal ülistab inimest ja elu ennast avamäng on üheosaline sonaadivormis teo orkestrile; suurvormi instrumentaalne sissejuhatav osa Ave Maria on kristluses traditsiooniline palve Neitsi Maarja poole bagatell on lühike kerge muusikapala ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos ballett on muusika saatel etendatav lavatantsuteos barkarool on paadimehe laul barocco tähendav ebareeglipärast, veidrat barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. sajandil, osalt ka 16 ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele bel canto on ilus laul classicus ehk eeskujulik coda on lõpuosa concerto grosso on mitmeosaline helitöö soolopillide rühmale ja orkestrile confutatis tähendab süüdlaseid, äraneetud inimesi
9.Mis on sonett? Mis on ballaad? Autorid, pealkirjad Sonett on luulevorm, millel on väga kindlad reeglid. Sonetil on 14 värsirida, värsiread paigutatakse stroofidesse. Rõhulis-silbilistes värsisüsteemides kasutatakse tavaliselt viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas
annaabi.ee 
