peetud sugulasteks (mis pole tõsi), aga kuni 1911 oli sugulastel keelatud abielluda (isegi kui pole füüsiliselt seotud). Abiellumisel nimesid ei muudeta, jäetakse oma nimekuju alles. Sama süsteem on ka korealastel ja jaapanlastel – enne perekonnanimi, siis eesnimi. Korealastel on hiinlastelt laenatud süsteem, kirjutatakse ka Hiina hieroglüüfides. Jaapanlased, tulles vastu eurooplastele, panevad eesnime perekonnanimest ettepoole, aga neil on ka mitmesilbilised nimed tihtipeale, nii et on raske aru saada, mis nimi on mis. Mongoolias polnudki mingi aeg kohustust võtta perekonnanimesid, aga alles hiljuti võeti see süsteem vastu. Perekonnanimesid pole tänini Birmas, on ainult individuaalnimed. Hispaanlastel on ametlikult 2 perekonnanime: üks isalt, teine emalt. Lapsele saab valida nime 4 nime seast: emaema, emaisa, isaisa, isaema. Igapäevapruugiks võib kombineerida ka mehe perekonnanimega, lisades
) Teise eluaasta keskel jõuab laps paradigmaatilise foneetika etapile. (Etappi iseloomustab sõnade vastandamine üksteisele häälikkoostise poolest ja aktiivne sõnavara omandamine. Seega ei ole oluline enam mingi suhteliselt vaba häälikujärg, vaid vähemalt osaliselt õigete häälikute kasutamine sõnas. Loomulikult on esialgu häälikud moonutatud ja osa neist puudub (kasutatakse asehäälikuid e. substituute), mitmesilbilised sõnad võivad lüheneda, sõnade häälikkoostis ei vasta veel normile.) 3. Grammatika omandamise periood (alates teise eluaasta lõpust kuni 9-10 aasta vanuseni). Grammatika omandamine algab kahesõnalause kasutamisega teise eluaasta lõpul. Kahesõnalause kujutab endast esialgu süntagmaatilist grammatikat e. lekseemigrammatikat. Kõrvuti kasutatakse kahte sõna, mida veel ei muudeta. Varsti lisatakse ahelasse sõnu juurde
olemas) 1) periodiseerimise teoreetilised alused 2) perioodid (imikuiga, väikelapseiga jne) KÕNEARENGU LINGVISTILISED SEADUSPÄRASUSED 1) kõneeelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. Kujuneb silbimoodustamismehhanism. Mõnel on ülekaalus ühesilbilised sõnad ja kahesilbikombinatsioonid. Raske on võõral aru saada, kellest/millest räägitakse. 2) Grammatika-eelne periood:*süntagmaatiline foneetika: ühesilbilised sõnad (iss), mitmesilbilised sõnad (titii ehk biskviit). *paradigmaatiline foneetika: hääldamise lähenemine keelenormile (kõnetakt, häälikkoostis). 3) Grammatika omandamise periood: (morfoloogia omandatakse süntaksi kaudu) (kuni 10 a): süntagmaatiline ja pragmaatiline grammatika VIIMANE LOENG - Algul on intellekutaalsete protsessid ülekaalus, siis järjest enam kõne võtab ülekaalu. Kõne tagasimõju järjest kasvab + need vahendid (nt sõnad, sest, ega, aga jne). Sisekõne
annaabi.ee 
