ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised eosekandjad, mille otsas on eoste kotike - sporangium. Sporangiumi lõhkemisel vabaneb hulgaliselt eoseid, mis idnedes annavad mütseeli. Laialt levinud niisketel söötadel, juurviljal, sõnnikul, leival, niisketel esemetel ja pindadel. 8 Pintselhallitus - mütseel koosneb mitmerakulisest hüüfist, mis noorelt on valge ja peale eoste tekkimist muutub rohelise muru taoliseks või ka sinakaks. Mütseelist kerkib pintsli- või luuataoliselt mitmekordselt hargnenud eostekandja. Igal harul on 1-4 eostuge, mille otstest vabanevad eosed - koniidid. Pinnases ja koresöötadel eriti levinud. Leidub ka piimasaadustes, köögi- ja puuviljadel, samuti niisketel esemetel. Mitmed liigid produtseerivad penitsilliini. Kasutatakse
kitsastest rakkudest. - sammaskarvadeks. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. *Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. *Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. *Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. *Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. *Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Harilikult paiknevad õhulõhed lehel korrapäratult, harvem ridadena, näiteks kitsaste lehtedega üheidulehelistel ja okaspuudel.
sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. Kõrvekarvade ehitust on kirjeldatud pikemalt töös nr. 65. 5.1.3. Õhulõhed Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma). Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel
annaabi.ee 
