vangistamised Nõukogude võimu poolt, viimastel aastakümnetel aga noorte lahkumine küladest linnadesse ja assimileerumine. Kuid veel tänapäevalgi võib nii mõneski sajandivanuses külas kohata eestlasi. Eestlaste ühtekuuluvustunnet on eri aegadel aidanud alal hoida ja tugevdada eestikeelne haridus-, usu- ja kultuurielu, side Eestimaaga, ühtne kompaktne külakogukond ning eraldumist soosivad kohalikud olud Siberi mitmerahvuselises ühiskonnas. Võõrsil on oldud üle sajandi. Nõukogude võimu kehtestamine ja Eesti omariikluse väljakuulutamine kutsus esile esimese suurema eestlaste tagasipöördumise emamaale. Aastatel 1920-1923 pöördus Venemaalt emamaale tagasi üle 37 000 eestlase. Eestlaste idadiasporaa vähenemisel oli ka teisi põhjusi stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hävitamine, mobilisatsioon Teise
kommunikatiivne funktsioon) ja pigem vastandudes vene kultuurile (domineerib blokeeriv funktsioon). 20. sajandi alguses tekkis eesti intellektuaalse eliidi seas ka teistsuguseid nägemusi, mis üritasid eesti kõrgkultuuri vene ja saksa kultuurilistelt eeskujudelt mujale orienteerida. Näiteks propageeris Noor-Eesti Skandinaavia maade, Prantsusmaa ja ka Itaalia eeskujusid. Eesti riigi territooriumil elab täna mitmeid rahvusrühmi, kellest arvuliselt suurim on eestlaste kogukond. Faktiliselt mitmerahvuselises ühiskonnas on riik siiski rajatud (monoetnilise) rahvusriigi põhimõtete järgi. Etnos viitab rühmale, kellel on ühine kultuur kõige laiemas mõttes. Rahvus (inglise k nation) viitab rühmale, keda koondab ühine territoorium (või mälestus sellest), ühtne majanduslik ja poliitiline süsteem. Rahvus võib olla monoetniline, kui teatud piiritletud territooriumi ja poliitilis-majandusliku süsteemi sees toimivad (peaaegu) ainult ühe kultuuri kandjad.
ei ole oluline3. 1 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 13 2 Statistikaamet 2015: Statistika andmebaas : Rahvastik 3 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 21-23 4 Kuigi kogu Eesti rahvastiku üldine positiivne suhtumine kultuurilisse mitmekesisusse on olnud läbi aastate üsna püsiv, näevad selles siiski võimalikku probleemi rohkem eestlased. Mitmerahvuselises riigis peab rahvustevahelisi konflikte paratamatuks kaks kolmandikku eestlastest, mitte-eestlastest aga ainult kolmandik. Uuringud näitavad, et eestlastel on märksa kõrgem häirituse tase mitte-eestlaste teistsuguse iseloomu, käitumise ja eluviisi suhtes kui mitte-eestlastel eestlaste suhtes. Aastate 2002-2008 vahemikus on eestlaste häiritustase märkimisväärselt suurenenud: 2002. Aastal 47% ja 2008.