·12.03.1934 a. sundis riigivanem K.Päts Riigikogu (uue põhiseadusega) ,,vaikivasse olekusse`` - keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reziimi. ·Algas nn Pätsi aeg. 10. Nimeta demokraatlikule riigile iseloomulikud tunnused: majanduses, poliitikas ja ühiskondlikus elus, kultuur ja ideoloogia 1) majanduses: ·riigi väike sekkumine majanduslikku ellu ·vabaturumajandus ·eraomanduse olemasolu, eraettevõtluse teke ·konkurents 2) poliitikas ja ühiskondlikus elus ·mitmeparteilisuse olemasolu ·võimude lahusus ·valitsus ei suru oma põhimõtteid vägivaldsel teel peale ·pluralism mitmekesisus, pluralistlik ühiskond ·seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu 3) kultuur ja ideoloogia ·loominguvabadus ·kiire ja pidev areng ·erinevate ideoloogiate olemasolu (konservatism, sotsialism, liberealism) ·vabaajakirjandus ·inimõiguste kehtestamine 11. Nimeta diktatuuri riikidele iseloomulikud tunnused: 1) majanduses: ·plaanimajandus
Riigikogus või selle organites. (formaalselt võib teha, mis ta tahab ning pole vastutav; tegelikkuses seotud fraktsiooniga ja tulevaste valimistega) Riigikogus, 2005: Riigikogu liige teostab vaba mandaadiga mitte oma valijate huve, vaid kogu rahva huve ning on vaba tegema otsuseid lähtuvalt oma südametunnistusest. - Erakonnademokraatia: (mitmeparteilisuse nõue; mitmel erakonnal võrdsed võimalused saada sisuliselt võimule) Asutamisvabadus + sellega kaasnevad tegevusvabadus, programmivabadus, konkurentsivabadus (vabadus teistega konkureerida), rahastamisvabadus (Saksamaal saab erakond täpselt nii suure limiidi raha, kui tal õnnestub saada annetusi see sunnib erakonda käituma rahvale meelepäraselt) Erakonna võrdsus = võrdsed võimalused kandideerida, seada üles kandidaate
Kõik nägid, kes mida ütles, kuidas sõna võttis, mis küsimusi arutati jne. Oli tolle aja tingimustes enneolematu. Inimesed kaasati poliitikasse. Gorba oli veendunud, et protsessi suudetakse kontrollida, aga nii see ei läinud. Avalikkus mõjutas ka rahvasaadikute käitumist- kui nad teadsid, et televiisorist on otseülekanne, mängiti selle peale välja oma sõnavõtud. Oli permanentne teatrietendus, mida miljonid vaatasid. Mitmeparteilisuse kujunemine- protsess laiemas plaanis sai alguse 1988. aastal, väga suur mõju oli üleliiduliste protsesside käivitamisel rahvarinnetel, mis Baltikumis loodi. Esimeseks opositsiooniliseks parteiks on 1988 loodud Demokraatlik Liit, hiljem tulevad ka teised poliitilised ühendused, millest ka hiljem tavapärased parteid välja kujunevad. 80Ndate lõpus jagunesid parteid kaheks- ühelt poolt kommunistlikud, mille puhul kõige
annaabi.ee 
