ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. Isikunäitused toimusid Pariisis (1927, 1928, 1931), Philadelphias (1928), Strasbourgis (1931) ja Amsterdamis (1935). Kodumaise publiku jaoks korraldati 1936. aastal näitus Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 19151936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning selle kunstilisest arengust. 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57. kunsti aastanäitusest võttis Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. Prantsusmaal viibides töötas Wiiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. 21. juulist 1938 kuni 17. veebruarini 1939 elas ta Marokos Marrakechis aadressil 61 Rue Ksour. Teise maailmasõja ajal viibis kunstnik Eestis.
Nelly Stulzi venna, doktor Edgar Stulzi tellimusel tegi ta pildi püha Vincent de Paulist, mis andis tõuke terve pühakuid kujutava joonistussarja sünniks (19311932), sel on omakorda seos litoga "Jutlustaja" (1932). Kodumaise publiku jaoks korraldas kollektsionäär Alfred Rõude 1936. aastal näituse Tallinnas ja Tartus, kus oli välja pandud ligi 350 Wiiralti aastatel 1915 1936 valminud tööd, mis andis esmakordselt kaasmaalastele ülevaate Wiiralti mitmepalgelisest loomingust ning tema kunstilisest arengust. 1937. aasta lõpul Viinis Künstlerhausis toimunud 57. Kunsti Aastanäitusest võttis Wiiralt osa ainsa välismaalasena. Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. Prantsusmaal viibides tegi Wiiralt kaastööd ka mitmele prantsuse ajakirjale ning illustreeris kaks raamatut. 1939. aastal Pariisist Eestisse naastes jättis ta osa oma trükiplaatidest
kultuurielu. Vahepeal oli paar raskemat ajajärku. Suured näljaaastad 17.sajandi lõpul ja sellele järgnes Põhjasõda ning selle võidukale algusele järgnes Soome okupeerimine. Kirjanduselu üldjooni Runeberg kurdab "Maamme"-laulus Soome vaesuse üle: "Meie maa on vaene ja jääb selliseks/ sellele, kes ihkab kulda". Neid värsiridu on sageli korratud seoses poliitika või majandusega ja neid võib kohaldada ka Runebergi eelsele kirjandusele. Üleminek rikkast ja mitmepalgelisest rahvaluulest "päriskirjandusse" oli järsk ja põhjalik. Soome vanim kirjandus on ligi kolme sajandi jooksul mahult väike, ainevallalt ahas, stiililt üksluine. Tõeliselt hakkab kirjanduselu hoogu minema alles 18. sajandi lõpus ja esimesed pärimusklassikud ilmuvad 19.sajandil. Soome kirjandusele on iseloomulik 3 seika. Esimene neist on hiline algus, teine iseloomulik seik aga see, et Soomes on kirjandust loodud kahes keeles: soome ja rootsi keeles
annaabi.ee 
