· haridusreform; · aadli eesõiguste kaotamine, võisida aga hakata äri ajama, mida mõned baltisaksad kohe tegid. · Samal perioodil suurem loominguvabadus kirjanduses ja kunstis; tekkis arvamuste paljusus, välisteadlasi tuli sisse jms. Reformid lõppesid 1874, millele järgnes seisak, põhjused isiklikud: Aleksandri elu oli hädaohus pidevalt - atendaadi katsed. Hakkas arvama, et ühiskonda tuleb suukorvistada hoopis. Oli mitmenaisepidaja, kuna võõrandus esimesest. Aleksander III. Aleksander sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda
Kui aga oskar nägi ühel peäval ellit ja otti suudlemas läks ja rääkis sellest emale ja isale olenemata sellest et elli palus seda mitte teha ja otile ütles ka et ta võtab järgmine kod esimese ettejuhtuva eseme ja lööb ja kuid ta peaks tegema sama mis oru juulile siis ta lihtsalt tapab oti ära. Tekkis arutelu pereiseselt v.a. elli ja jõuti otsusele et kuigi sass ol ivargamäele võetud olenemata tema lombakast jalast ei tohiks ott elli mehek saada kuna ta on iolnud mitmenaisepidaja. Öösel hakkas tiina karjuma et majas on varas ja ajas kogu pererahva ülesse ja varjust kes välja hüppas tinti ära ott, kellel oli juhtnu pärast kole häbi ja seda enam et tiina krõbedik oli talle ära pannud. Ott läks oru aita juuli juurde ja üritas teada saada kas juuli teda ikka armastab ja sai oma jaoks positiivse vastuse, kuid siis küsis ta selle maade kohta mis talle oli lubatud ja juuli sai aru et ott oli siin lihtsalt tema õrritamiseks ja saatis ta ära. XXIII
Näiteks isegi monogaamsete ehk ainuabieluliste liikide (nagu on näiteks enamik linde ja imetajate klassis erandlikult mõned primaadiliigid, sh inimene) isased püüavad oma bioloogilist kohasust tihti suurendada varjatud paariväliste kopulatsioonide abil teiste paaride emastega. Seega võib üks ja sama isane olla sotsiaalselt monogaamne, kuid samal ajal bioloogiliselt polügüünne ehk “mitmenaisepidaja”. Emased võivad paarivälistest kopulatsioonidest saada järgmist kasu: kopuleerudes kvaliteetsemate isastega kui on enda sotsiaalne partner, „hangib“ emase oma järglastele paremaid geene on andmeid, et paarivälised isased võivad oma sekundaarsetele partneritele osutada teatavat abi ka vanemhooles, ja kuigi see abi on harilikult väike, on sellest rasketes keskkonnatingimustes siiski kasu. Kokkuvõttes - käitumisökoloogide lähtumine käitumise kasu ja hinna printsiibist
annaabi.ee 
