Eesti valimissüsteem Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonind ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodunikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab üleseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus
1.Eesti Vabariigi Valimiskomisjon; 2.maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk valimiste territoriaalkomisjonid; 3.valimiste jaoskonnakomisjonid. Valimiskomisjonide volituste aeg on neli aastat. Valimiskomisjonide liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Valimisringkondade moodustamine Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda: Kandidaatide ülesseadmine Kandidaatide ülesseadmine on vaba. Kandidaadid seatakse üles nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Kandidaatide registreerimine
Kuidas valitakse presidenti Eestis ning kas seda tuleks muuta? Eestis on mitmete Euroopa riikidega sarnane valimissüsteem. Valimisi valmistavad ja viivad läbi Eesti Vabariigi Valimiskomisjon, maakondade ja vabariiklike linnade valimiskomisjonid ehk territoriaalkomisjonid ning valimiste jaoskonnakomisjonid. Eestis on valimiskomisjonide volituste aeg neli aastat. Liikmeteks saavad olla vaid valimisõiguslikud Eesti Vabariigi kodanikud. Riigikogu valimiseks moodustatakse 12 mitmemandaadilist valimisringkonda. Seejärel peab ülesseadma kandidaadid. Nende ülesseadmine on vaba, seda tehakse nimekirjadena või üksikkandidaatidena vastavalt valimisringkondadele ning üleriigiliste nimekirjadena. Organisatsioon või ühendus saab esitada oma kandidaate ainult ühes nimekirjas ning kuuluda ainult ühte valimisliitu. Kandidaatide ülesseadmine algab pärast mandaatide jaotuse teatavakstegemist Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni poolt. Presidenti valitakse samuti Riigikogus
arvamust ja ma leian, et hääletama minemine on väga tähtis iga inimese jaoks, kuigi kahjuks seda kõik ei tee. Haywoodi raamatus on öeldud, et on olemas üldkehtiv nõusolek, mis ütleb, et esinduslik protsess on seotud valimisega ja hääletamisega. Nii see tõesti on, rahvas tahab osaleda valimistel ja anda oma häält, mis mõjutab tulevast elu, sest igal häälel on siiski jõud. Riigikogu valimisteks moodustatakse kaksteist mitmemandaadilist valimisringkonda, igas neist on kuus kuni kaksteist mandaati. Mandaatide jaotamine toimub vastavalt registreeritud hääleõiguslike kodanike arvuga valimisringkonnas. Iga valija saab hääletamise sedeli, kuhu ta kirjutab ühe kandidaadi Registreerimisnumbri ja asetab siis sedeli vastavasse hääletuskasti. Seda toimingut kontrollib vaatleja. Paljudel on see otsus juba ammu tehtud, kuid nii mõnigi otsustab selle privaatses valimiskabiinis, kus on kirjas kõik selle piirkonna kandidaadid.
valimiskomisjonid, 3)jaoskonnakomisjonid. 6. Eesti valimissüsteem: Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste, Euroopa Parlamendi valimistel, Vabariigi Presidendi valimistel. V: riigikogu valimised: korralised valimised toimuvad igal neljandal aastal, märtsi esimesel pühapäeval. Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. On 12 mitmemandaadilist ringkonda, igas 5-14 mandaati. Mandaadid jaotatakse hääleõiguslike kodanike arvu alusel. Kandideerida saab partei nimekirjas või üksikkandidaadina. Mandaatide üldarv on 101. Valimissüsteem on proportsionaalne, nimekirja baasil. Valimiskünnis on 5%. On kaks nimekirja: ringkonna- ja üleriigiline nimekiri. Valimistulemus selgub 3 voorus. KOV volikogu valimised: korralised valimised iga 4 aasta tagant, oktoobri kolmandal pühapäeval. Sätestatud
ülevallalised ja -linnalised nimekirjad; valimisliidud- sama; üksikkandidaadid. Avatud nimekirjade puhul saab valija anda endale meelepärasele isikule (A, B, C, D) hääle. Suletud nimekirjade puhul on nimekiri olemas, kuid hääl läheb erakonnale. Valimissüsteemid Proportsionaalne vs- nimekirja valimine. Majoritaarne vs- isikute vahel valimine, häälekadu, ühemandaadiline ringkond. Valimistulemuste kindlakstegemine 101 parlamendikohta, 12 mitmemandaadilist ringkonda. Riigikogu valimised: Isikumandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel, üksikkandidaadi ja erakondade, kes koguvad alla 5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62); Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule
annaabi.ee 
