1.Territoorium (meri-, maa- ja õhuruum) 2.Kodanikkond 3. Kehtiv riigivõim (suvenäärsus, eneseorganisatsioon, riigivõimu ühtsus) 4.Võime astuda teiste riikidega suhetesse. Riik on avalikuõiguslik organisatsioon, mis tegeleb ühiskonna õiguslike probleemidega. Riik on rahvusvahelistes suhetes sõltumatu teistest riikidest. Riigid on oma suvenäärsuselt võrdsed. 2) Proportsionaalne valimissüsteem Selle puhul kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorgani kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimisnimekirjadele antud häältele. Proportsionaalsust on mõeldav kasutada vaid mingi piirini, sest esindusorganis on kohtade arv füüsiliselt piiratud ruumi mõõtmetega. Piiri fikseerib valimiskünnis. Enamik maailma demokraatlikest riikidest kasutab seda meetodit, ka Eesti. Sellel on kaks põhilist modifikatsiooni: partei nimekirjade meetod ja üksiku
poolt lobby, lobbism kuluaaripoliitika, katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute abil mandaat valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi. ombudsman sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler piiratud valitsemine demokraatliku ehk põhiseadusliku valitsemise sünonüüm, mis rõhutab seaduste ja poliitiliste
majanduse (valdkonnad) põhisektorid - primaarsektor ehk hankiv tööstus ( põllumajandus, jahindus, metsamajandus,kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus makroökonoomika(4) - majandusteadus, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviksüsteemi uurimisega mandaat (3) - valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Vastavalt saadikukohtade arvule eristatakse ühemandaadilisi ja mitmemandaadilisi valimisringkondi. merkantilism (2) - koolkond XVIII sajandi Prantsuse majandusteaduses, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses mitteaktiivne rahvastik(4) - inimesed, kes ei saa või ei taha tööl käia mittetulundussektor e. kolmas sektor (2) - üks ühiskonna kolmest sektorist, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda
Vabariigi presidendil Eesti vastu suunatud agressiooni korral ülesanne teha Riigikogule ettepanek kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilitsatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Valimised ja valimissüsteemid 1. Valimissüsteemi elemendid, põhimõisted (mandaat, kvoot, jagaja, ringkond, jaoskond) V: valida kandidaati või parteid, hääletada ühe isiku poolt või järjestada, luua ringkonnad või mitte, kasutada ühe või mitmemandaadilisi ringkondi, mitu ringkonda luua?, milline toetus oleks vajalik valituks osutumiseks?, milliseid matemaatilisi vahendeid kasutada häälte mandaatideks muutmiseks?, kasutada künniseid või mitte. Mandaat saadikule antud volitud esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Kvoot Volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär. Jagaja D'Hondti
teadmine, kes ja kui palju erakonnale annetas, võimaldab avalikkusel hinnata erakonna mõjul tehtud otsuse ja erakonnale tehtud annetuste võimalikku seost. Teiste sõnadega kas esineb poliitiline korruptsioon. Just poliitiline korruptsioon on võtmekoht, millele tegelikkuses tähelepanu tuleks pöörata. 8. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Proportsionaalse valimissüsteemi korral kasutatakse mitmemandaadilisi valimisringkondi. Esindusorganikohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt nende valimsinimekirjadele antud häältele. Enamus- ehk majoritaarsete valimiste puhul jagatakse riik ühemandaadilisteks valimisringkondadeks ja mandaadi esindusorganisse saab kandidaat, kes kogub valimisringkonnas kõige enim hääli. Eestis kasutatakse proportsionaalset süsteemi. See on palju keerulisem kui majoritarne ehk enamusvalimise süsteem, aga seda peetakse õiglasemaks
föderaaltasandi põhiseadusega kindlaksmääratud piirides ise muuta ning seega eksisteerib nende jaoks sisuliselt ka võimalus katsetada erinevate valitsemisvormidega. Näiteks on osariigid eksperimenteerinud eri valimissüsteemidega ja olgugi et USA on majoritaarse valimissüsteemi tuntuim näide, on nn. valijavaliku seadusega lubatud osariikidel kasutada alamkoja valimisel proportsionaalsete või poolproprtsionaalsete valimissüsteemide rakendamiseks ühemandaadiliste asemel ka mitmemandaadilisi valimisringkondi (Lijphart, 2009, lk. 193) Võimu föderaalset jaotumist ja seega ka erinevate võimufunktsioonide eraldatust peegeldavad USA puhul ka kindlad volituste kategooriad. Näiteks eksisteerivad nn. üles loetletud volitused, mis tulenevad põhiseadusest (enumerated powers) ja mille järgi omab keskvalitsus ülimuslikku võimu sellistes valdkondades nagu rahvusvahelised suhted, osariikidevaheline ning väliskaubandus, raha vermimine ja ka postiteenuse pakkumine
annaabi.ee 
