Jooksu- ja kõnniliigutuste dünaamikat ja kinemaatikat määravad ka fülogeneesis kujunenud jäsemete mitmeliigeseliste lihaste omavahelised koostöösuhted. Tänu mitmeliigeseliste lihaste kujunemisele ja jäsemete lihasmassid nihkunud proksimaalses suunas kerele lähemale. Seetõttu on jäsemete raskusjõu pöördmoment väike ja jäset saab tõsta suhteliselt väikese lihasjõuga ning kiiremini. Mitmeliigeselised lihased loovad ka soodsad tingimused kõnni- ja jooksuliigutusteks. Tuleb tunnistada arengulooliselt väljakujunenud tõsiasja, et kõnni- ja jooksuliigutuste dünaamiline laine algab proksimaalselt lülilt. Jooksuliigutus hakkab reieliigutusega, st. reis juhib jooksuliigutusi. Reie liikumise iseloom, selle kiirendused ja pidurdused määravad jala kui mitmelülilise biokinemaatilise hoobade ahela liigutustegevuse (sääre ette- ja tahapendeldused jne). Me jookseme reitega!
I. Käävjas lihas II. Kakspealihas (kahe peaga lihas) III. Kolmpealihas (kolme peaga lihas) IV. Kakskõhtlihas (lihased, mille kõht jaguneb vahekõõluse abil kaheks osaks) V. Kahelisulgjas lihas (lihaskiud kinnituvad kõõlusele mõlemalt poolt teravnurga alt) VI. Ühelisulgjas lihas (kiud kinnituvad kõõlusele ainult ühelt poolt põiki) VII. Ainuliigeselised, kaheliigesed ja mitmeliigeselised lihased. · Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. · Laiad lihased ühendavad ülajäset kerega või paiknevad kehaõõnte seintes. Need on plaatjad moodustised, mis tavaliselt lähevad üle laiadeks õhukesteks kõõlusteks kilekõõlusteks e aponeuroosideks. 59. Nimeta lihaste abiseadeldised Lihaste abiseadeldised sidekirmed, sünoviaalpaunad ja kõõlusetuped, plokid, seesamluud.
harjutused, mis omavad suurima mõju jõu arendamisele (kükkimine), abistavad harjutused, mis omavad olulist treeningu efekti osal spordialadel, täiendavad harjutused, 4-6 hoolikalt valitud harjutust, mis oma mõjult on väiksemad eelmistest, spetsiaalharjutused, vastavalt iga inimese ja sportlase individuaalsetele vajadustele. Harjutuste järjestus omab suurt mõju jõu, võimsuse ja võimsusvastupidavuse arengu efektiivsusele. Mitmeliigeselised harjutused, nagu kükkimine, on efektiivsed lihasjõu arendamisel. Otstarbekas on perioodi alguses kasutada mitmeliigeseliseid harjutusi ning kui juba natuke inimene käinud jõusaalis, siis enam spordispetsiifilisi harjutusi. Jõutreeningut tuleb alati alustada kerge soojendusega kõigile lihasgruppidele. (Loko: 183) 7. Hingamine 8. Toitumise tähtsus Allikad Rückenberg, J. 2006. Jõusaal sandistab- Noored sportlased ja jõutrenn. [ 23.12.2014] Internet: http://www.fitness.ee/
annaabi.ee 
