Nõrgad on sellised mitmekultuurilised ühiskonnad, kus iga rühm säilitab oma erijooni, kuid ühisväärtuste leidmise ja väljatöötamisega ei tegelda. Kultuuriliste vähemuste rühmad elavad pahatihti teistest eraldatuna. Pole tähtis, kas nad on sellise eraldatuse ise valinud või on see peale surutud. Kui kultuurigrupid on sotsiaalselt alla surutud ning neil on ülejäänud ühiskonnaliikmetega suhtlemisel probleeme, siis suurenevad konfliktid väärtushinnangutes. 4.Nimeta 2 mitmekultuurilist riiki ja selgita, milles seisneb nende mitmekultuurilisus? Näiteks Kanadas valitsus võttis multikultuursuse vastu 1970. ja 1980. aastatel ametliku poliitikaga peaminister Pierre Elliot Trudeau valitsuse ajal. Sageli peetakse Kanada valitsust multikultuurse ideoloogia õhutajaks, kuna nad on avalikult rõhutanud immigratsiooni sotsiaalset olulisust. Kanadat peetakse progressiivseks, mitmekesiseks ja multikultuurseks.
töötamiskohti. Tänapäeva mitmekultuurilistes ühiskondades toetatakse ja kultiveeritakse arusaama, et on hea, kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri, kuna see muudab kogu elu mitmekesisemaks (Valdmaa, 2002). Sageli saabutakse aga võõrustajamaale koos peredega. See omakorda toob kaasa olukorra, kus haridust pakkuvate asutuste keelelis- kultuuriline pilt mitmekesistub. Sulev Valdmaa tõdeb, et mitmekultuurilist haridust on vaja põhjusel, et erinevatest kultuuridest pärit inimesed teaksid, mõistaksid paremini ja aktsepteeriks üksteist. Tänaseni on Eesti koolidesse toonud erinevaid kultuure endise Nõukogude Liidu liikmesriikide rahvaste järeltulijad (venelased, ukrainlased jne.), kuid kaugel pole aeg, mil klassiruumides võib kohata Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest tulnud lapsi. Vastavalt
nime all Põhja-Saksa, Madalmaade ja Liivimaa linnade liit, mille eesmärk oli ühendada linnade jõud Lääne- ja Põhjamere piirkonna kaubanduse ühiseks korraldamiseks ja kaitseks. Ühistegevuse aluseks oli Hansa leping. Hansa Liidul oli hästi välja kujunenud juhatus, kes asus Lübeckis. Eri aegadel kuulus Hansa Liitu üle 200 linna. Liitu kuulunud Liivimaa linnad olid peamiselt vahendajaks Ida ja Lääne vahel. Uus Euroopa Liit (edaspidi ka EL) kujutab endast mitmekeelset ja mitmekultuurilist elukeskkonda, kus liikmesriikide kodanikud saavad ilma oluliste piiranguteta reisida, elada, töötada, õppida, sooritada otsusid ja tehinguid. Samas kehtivad ELi territooriumil erinevates eluvaldkondades liikmesriikide kodanikele teatud reeglid, õigused ja kohustused. HANSA LIIDU ESILEKERKIMINE On tihedalt seotud linnade erilise rolliga keskajal. Keskaegne feodaalne süsteem jagas ühiskonna erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse, kellel kigil olid erinevad juriidilised igused
annaabi.ee 
