Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mitmekoorilises" - 3 õppematerjali

Barokiajastu instrumentaalmuusika
14
pdf

Barokiajastu instrumentaalmuusika

passacaglia​ ’ks​ või ​La Foila​ ’ks​.     KONSERT    Nimetust “kontsert” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti  oli eelduseks siiski ​triost suurem koosseis​ .    16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati  ka barokk­kontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Selle põhjal eristatakse ka kolme  kontserditüüpi.  1) ​MITMEKOORILISES KONTSERDIS​  on ​ kõrvuti​  ​ 2­3 võrdse tähtsusega pillirühma​ .   → ​ hilisbarokist on Bachi III Brandenburgi kontsert 3 viiulile, 3 vioolale, 3 tšellole ja basso  continuo’le.  2) ​CONCERTO GROSSO​  puhul on ​ barokktriole lisatud suurem ansambel (​ concerto  grosso)​ . 

Ajalugu → Muusikalugu
26 allalaadimist
Barokk ja klassitsism
11
doc

Barokk ja klassitsism

Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed

Muusika → Muusika
161 allalaadimist
Muusika ajastud-õpimapp
30
docx

Muusika ajastud, õpimapp

Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile

Muusika → Muusikaajalugu
281 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun