suusakonteiner katusel. Liituvad tooted ei ole enamasti antud toote tootja poolt toodetud, vaid neid pakutakse selleks, et tarbija antud toodet täiuslikumalt naudiks. Nad ei ole kohustuslikud, nende eest tuleb eraldi maksta, jne. Hea näide liituvatest toodetest on hotellid ja nende poolt pakutavad (aga mitte nende opereeritavad) lisahüved ja tooted: kauplused, saunad, juuksurid, spordisaalid, jne. Samas on selge, et erinevate toodete puhul toodete aspektide esinemine on erinev. Toote mitmekihilisuse kontseptsioon asetab rõhu sellele, et toode on (enamasti) väga mitmesuguste hüvede kogum ja rahuldab tarbija väga mitmesuguseid vajadusi. Näiteks Auto kui toote tuum viib inimese punktist A punkti B; · disain pakub esteetilist naudingut; · mark võib olla staatusesümbol, s.t. rahuldab tunnustusevajadust; · kvaliteet vähendab ebaõnnestumiste ja remondimure riski; · garantii annab kindlustunnet; krediit (näit. järelmaks) vähendab finantskoormust; jne.
nädala kestel, teenitud raha maha mängimine, naiste lantimine, paremast/alternatiivsest elust unistamine, sõpradega rannas lõbutsemine ja pidutsemine nädalalõppudel, kodu ja mineviku meenutamine, konfliktid eurooplastega, rassism34. Rouch'ile omane fiktsiooni kasutamine tuleb välja juba selles, et Rouch laseb oma subjektidel mängida iseendid35, seda nii oma loomulikus olekus kui oma unelmates (kujutatakse reaalsust ja kujutatakse kujuteldavat). Filmi terviku mitmekihilisuse parimaks näiteks on peategelane, kes filmis esineb nime all Edward G. Robinson. Noormees, kelle tegelik nimi oli hoopis Oumarou Ganda ning kellest sai hiljem üks esimesi filmitegijaid Nigeris, näeb end flmis ,,nii näitleja Edward H. Robinsonina ja ühel hetkel ka kuulsa poksija Sugar Ray Robinsonina"36. Ehkki niinimetatud näitleja tõelise nime saab vaataja teada alles lõputitritest, on Robinsoni lugu samal ajal ikkagi Ganda lugu. Filmis Robinsoni meenutused
tutvus kogu tsaari-Venemaa, aga ka Lääne-Euroopa kirjandusega. 1911. aastal abiellus, naine jäädvustas pääle mehe surma mehe mälestuse teoses "Gustav Suitsu noorus" (1964) Teine luulekogu "Tuulemaa" (1913) - sümbolistlik maailmapilt ületab teisi tolleaegseid, EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 30 hilisemaidki oma tähendusliku mitmekihilisuse ning väljenduse rikkuse poolest. Ajaloolisest vaatepunktist kajastub "Tuulemaas" revolutsioonijärgne langusmeeleolu, poeedi ja tema põlvkonna pettumus, enneaegse vananemise tunne. Luuletaja hingesurutist põhjustavad üldisem elufilosoofiline kahtlus, pettumus ratsionalismis ja usus inimese olusid-muutuvasse jõusse ning sellest tulenev üksindus- ja pidetustunne. Luulekogu pealkirja määratlemisraskus tõendab, et
annaabi.ee 
