saamiseks liigutatakse elektroodi, keevitamise ajal, ka ristisuunas. See võimaldab saada õmbluse laiusega 2-4 elektroodi läbimõõtu. Enamkasutatavad elektroodiotsa liikumise a b c trajektoorid on kujutatud joonisel 18. Sõltuvalt Joon. 19 Ühekihiline õmblus-a; tingimustest võib õmblusi keevitada ühe- või mitmekihiline õmblus-b ja c mitmekihilistena (Joon. 19) Vertikaalõmblust on võimalik keevitada nii alt üles kui ka ülevalt alla (Joon. 20). a b Joon. 20 Vertikaalõmbluste keevitamine: a-ülalt alla; b-alt üles 9 Käsikaarkeevituse seadmed
saamiseks liigutatakse elektroodi, keevitamise trajektoorid ajal, ka ristisuunas. See võimaldab saada õmbluse laiusega 2-4 elektroodi läbimõõtu. Enamkasutatavad elektroodiotsa liikumise a b c trajektoorid on kujutatud joonisel 18. Sõltuvalt Joon. 19 Ühekihiline õmblus-a; tingimustest võib õmblusi keevitada ühe- või mitmekihiline õmblus-b ja c mitmekihilistena (Joon. 19) Vertikaalõmblust on võimalik keevitada nii alt üles kui ka ülevalt alla (Joon. 20). a b Joon. 20 Vertikaalõmbluste keevitamine: a-ülalt alla; b-alt üles 9 9. Käsikaarkeevituse seadmed
eeldusel, et keevitatavad pinnad on tihedalt koos. trajektoorid Laiema õmbluse saamiseks liigutatakse elektroodi keevitamise ajal ka ristisuunas. See võimaldab saada õmbluse laiusega 2-4 elektroodi 10 läbimõõtu. Enamkasutatavad elektroodiotsa liikumise trajektoorid on kujutatud joonisel 20. Sõltuvalt keevitatava materjali paksusest võib õmblusi keevitada ühe- või mitmekihilistena (Joon. 21). Mitmekihilist õmblust kasutatakse üle 10 mm paksuse materjali keevitamiseks. a b c Joon. 21 Ühekihiline õmblus-a; Mitmekihilise õmbluse keevitamisel tuleb mitmekihiline õmblus-b ja c keevisõmblus hoolikalt puhastada slakist enne järgmise kihi keevitamist. Selleks kasutatakse slakikirkat
0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K. Mõnikord asendati laudadest välisvooder tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni. Puitsõrestik tehakse samuti mitmekihilise ristsõrestikuna näiteks postidele 5 x 15 cm lisatakse horisontaalsed latid 5 x 5 cm ja nende peale paigaldatakse vertikaalsed latid 5 x 5 cm. Sõrestikpostide samm on tavaliselt 60 cm, siseviimistluseks kasutatakse kipsplaati soovitavalt 2 kihti. Sõrestiku välispinnale kinnitatakse tuuletõke, sellele
ribalt Standard Colors, värvusi 10 249 piirkonnast Full Color Palette, värvusi 250 255 aga ribalt Gray Shades (hallid toonid). Lisaks sellele on kaks formaalset värvust: BYLAYER 13 ja BYBLOCK. Esimese kohta antakse lähemat teavet seoses kihtidega (vt. allpool). Teine on seotud blokkidega (vt. lk. 38) ja vähese kasutatavuse tõttu teda lähemalt ei käsitleta. Kasulike joonestusvõtete hulka kuulub võimalus teha joonised mitmekihilistena. Üks kihtidest on alati jooksev sinna toimubki uute objektide joonestamine. Töödelda saab aga kõiki nähtavaid joonise objekte, kui vaid konkreetse objekti kiht ei ole lukustatud. Joonise kihte saab "külmutada" need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad. Uuesti töödelda saab neid alles peale "sulatamist". Soovitatav on kasutada erinevate kihtide jaoks erinevaid värvusi ja joonetüüpe sel juhul on kihid ka visuaalselt üksteisest eristatavad. Algselt on
annaabi.ee 
