korraldamisel. 2) ÜRO expertide arvestuse kohaselt elab 2050.aastal maakeral 9,31 miljardit inimest ja alles 21.sajandi teisel poolel peaks maakera rahvaarv stabiliseeruma. 2100.aastal peaks maakeral elama 10,1 miljardit inimest. 3) Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele).Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. 4) Ta sõnastas tuntuks saanud rahvastusteooria, mille kohaselt rahvaarv kasvab geomeetrilises, elatusvahedite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Rahvaarvu kiire kasvu tagajärjeks oli tema arvates ülerahvastatus ning süvenev lõhe toiduainete vajaduse ja tootmise vahel. 5) SOODUSTAVAD: Looduslikud tegurid: suur kivimikihtide kallakus, seismiline aktiivsus, sette lasumine
Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafiline kriis--sündimus on madalam kui suremus. Rahvaarv väheneb. Mida suurem on ühiskonnas ülalpeetavate hulk, seda kõrgem on ühiskonna koormus. Ideaalne on olukord, kus tööealisi on 50-55%, lapsi 25% ja vanureid 20%. Iibe muutumine rände teel (migratsioon) Migratsioon--inimest ümberasumine ehk ränne See võib olla kahesugune:
2015 Mai Regiooni kuuluvad Kokku kuulub Euroopa regiooni 49 riiki. Näiteks Eesti, Hispaania, Soome, Saksamaa, Itaalia jt. riigid Loodusolud, Peamiselt asub parasvöötmes. Tänu mitmekesistele loodusvaradele oli võimalik varajane tööstuse Loodusvarad areng. See on aga viinud selleni, et praeguseks on loodusvarad lõppemas – neid on saada veel äärealadelt, kuid sealt kaevandamine ja transportimine on kulukas. Ülemaailmselt tähtsad loodusvarad on rauamaak, boksiit, pruun- ja kivisüsi, kaali- ja keedusool, nafta ja väävel. Keskmine sademete hulk on 500-1000mm aastas.
ning uurimis- ja õppesuundade pluralism sotsiaalpedagoogika jaJjQntse2tsioonide abil. Võimalikuks näi-telcs~õn'siin kontseptsiooni sees on Thole ja Galuske arvates märk sellest, et sotsiaalpedagoogina kvalifitseeritud töötaja soov saada ) tööd sotsiaalpedagoogika tõepoolest üritab operatiivselt vastata ajastu mõnes riigis, kus sotsiaalpedagoogika kontseptsioon on suhteli- ' aktuaalsetele ja mitmekesistele väljakutsetele. Sellises selt tundmatu ning tööandja teadmised sellest põhinevad olukorras ei ole distsipliini ühene defineerimine ega selge parimal /juhul isiklikul kokkupuutel mõne selle esindajaga. On eristumine teistest distsipliinidest võimalik ega ka vajalik nii teoreeti- j / küte kui praktikute ühistes huvides, et (Thole ja Galuske 2003,891). Sarnane ebakindlus iseloomustab sotsiaalpedagoogika kontsept- , sioon oleks pikemas
annaabi.ee 
