Ajaloost Arvatakse, et selle tehnika leiutas üks XV saj Lõuna-Saksamaa kunstnik Hausebook Master, kuna kõik ta maalid on ainult kuivnõela tehnikas. Kuulsamatest kasutajatest Albrecht Dürer tegi kolm pilti, enne kui kuivnõela tehnika kõrvale lükkas; Rembrandt kasutas seda põgusalt, kuid enamasti konjunktsioonis oforti ja gravüüriga. Kuna kõigi kolme tehnika puhul on tegu süvatrükiga, siis võis neid kasutada samal plaadil. Alex Katz tegi kuivnõela tehnikas mitmei oma kuulsaimad pildid nagu näiteks ,,Sunny" ja ,,The Swimmer". Kanada kunstnik David Brown Milne on kirja pandud kui esimene kunstnik, kes tegi värvilisi kuivnõela pilte, tehes iga värvi jaoks eraldi plaadi. Töövahendid Teoreetiliselt sobib kuivnõela tegemiseks mistahes terav objekt, nii kaua kuni sellega saab uuristada jooni metalli. Hambaarsti tööriistad, naelad ja metall viilid kõiki neid saab kasutada. Kuigi eelistatakse kindlat tüüpi spetsiaalselt tehtud nõelu:
Elurikkus Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus hõlmab elu mitmekesisust, see tähendab kogu biosfääri elustikku: kõiki organisme ja nende elupaiku. Looduslikest tingimustest sõltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas või elavad seal vaid vähesed liigid. Liigirikkuse all mõistetakse kõiki maailmas olemasolevaid liike bakteritest imetajateni. Seni on kirjeldatud 1,8 miljonit liiku, arvatakse et avastamata liike on mitmei kordi rohkem. Mida mitmekesisemad on elutingmused, seda rikkalikum on ökosüsteemi elustik. Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on palju, mõnes vähe. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omamoodi väike ökosüsteem.
Jahtudes õhu suhteline niikus suureneb ja hakkab lähenema kastepunktile. Teatud temperatuuri juures on õhk niiskusega küllastunud ja ülejäänud muutub veetilkadeks ehk kondenseerub, aknaklaasile tekib udu. Udu tekib aknale kergemini külma ilmaga, kui sise- ja välisõhu temp. on suurem. VENTILATSIOON JA SOOJUSTAMINE Ventilatsiooni ülesandeks on tuua ruumidesse puhas õhk ja viia välja niiskust ning saastunud õhk. Aegade jooksul on ventileerimiseks kasutatud mitmei mooduseid. Enamikel vanematel hoonetel on loomulik ventilatsioon, mis põhineb korstnaefektil. Tänapäeva tihedates hoonetes, millel puuduvad ka soojad korstnad, on raske loomulikku ventilatsiooni tööle saada. Kasutatakse sundventilatsiooni, õhk tuuakse hoonesse ja viiakse välja ventilaatorite abil. Rahuldava ventilatsiooni puhul peab tunni aja jooksul vahetuma pool elamu või korteri õhust. Kokkkuhoiu eesmärgil paigaldatakse ka tihedad aknad ja vähendatakse ventilatsiooni. Ruumides
annaabi.ee 
