vajalikke üksusi kiirelt kuskilt võtta. Ajateenistusele põhineva reservväe kasutamisel on aga alati võimalik erinevatest piirkondadest üksused kokku saada. Samuti on ajateenistus vajalik, leidmaks potentsiaalseid kandidaate tegevteenistuseks, kes oleksid edaspidi võimelised ka osalema rahvusvahelistel missioonidel. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kus ajateenistusest loobuti juba mitukümmend aastat tagasi, on esinenud probleeme vajaliku kaadri leidmiseks Lähis-Ida missioonideks. Eriti praegusel ajal on oluline ka rahaliste kulutuste osa. Palgaarmee ülalpidamine ning väljaõpetamine rahuajal ei oleks otstarbekas. Kulutused ajateenistuse jaoks aga tasuvad end ka pikemas perspektiivis, et saada meeskondi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks ning kui tekib vajadus mobilisatsiooniks. Rahvusvahelise koostöö võimaluste tõttu (nt NATO) ei ole otstarbekas ka õpetada välja elukutselisi sõjaväelasi kõikide kaitseväe erialade jaoks.
juba esimestel kosmoselendudel. Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses, oli valmis sooritama oma 15-minutilist lendu, kui teda ja NASA meeskonda tabas üllatus, milleks keegi valmistunud polnud. Seetõttu pidi esimene ameerika kosmoselendur häda leevendama otse oma hõbedasse kosmoseülikonda. Äpardus tabas ka astronaut Gordon Cooperit 1963. aastal, kui lekkinud uriinikott põhjustas tõsiseid elektroonilisi viperusi, mis terve lennu ohtu seadsid. Oli selge, et pikemateks missioonideks on tarvis vastupidavamaid süsteeme. Seejärel olid kosmonautide kasutuses plastikkotid ning maailmakuulsad kosmoselendurid nagu Buzz Aldrin või Neil Armstrong pidid saama hakkama enda külge liimitavate fekaalkotikestega, mistõttu mikrogravitatsiooni tingimustes võis asi minna üsna aeganõudvaks ja räpaseks. Uriini jaoks olid mõeldud voolikulaadsed seadeldised, mis ülejäägi kindlasse vaakumruumi juhtisid. 1986
vananenud ja aeglasi mudeleid, mille sansid Ameerika laevu tabada olid väiksemad. Suur osa lühiajalise väljaõppega surmalendureid ei olnud võimelised ise navigeerima ja seetõttu juhatasid neid mitmesajakilomeetril teekonnal vaenlase laevadeni kogenud pilootide juhitavad saatelennukid. Saatelennukid kaitsesid ka kamikazesid ameeriklaste hävituslennukite eest ja fikseerisid õnnestunuid rünnakuid. (Õun, Ojalo 2011: 188) Erirünnaku- ehk kamikaze-missioonideks kõlbasid isegi kõige väiksemate kogemustega lendurid, kui kogenud piloot juhtis nad sihtmärgi juurde. Tegelikult oli kamikaze-lendurile esitatud põhinõudmised vägagi tagasihoidlikud: noorus, erksus ja innukus. Lennukogemus omas vähimat tähtsust ja maandumisoskus oli luksus. Tähtis oli lennuki õhkutõstmine, sihtmärgi leidmine ja selle pihta sööstmine. Miks läksid paljud üliõpilased vabatahtlikult ühesuunalisele missioonile vaenlase vastu
Suurvõimul on vaja veel “sisemist telge”, mis on tugevuse kasvu jooneks. Dünaamilised riigid neelavad vältimatult need väikeriigid, mis jäävad teele ette või mis ei ole võimelised arendama välja edukaid poliitilisi struktuure. Alles jäävad üksnes vähesed, kelle huvid põrkuvad territoriaalsete valduste pärast. Riigi võimu olemus ja potentsiaal sõltuvad eelkõige geograafilistest asjaoludest. Dünaamilise ja elujõulise riigi elanikud on loodud vallutuslikeks missioonideks. See aga tuleneb looduskeskkonnast, mitte aga rassitunnustest. Lisaks eluruumi vajadusele eksisteerib tõmme merede poole. Merd nähti rikkuse allikana, mis lisas riigile elujõudu. Maismaaline jõud on piiratud riigipiiriga, merelised jõud aga sirutavad oma haarde üle kogu maailma. Klaus Haushofer: 1933 Müncheni Ülikooli professor. Tema jaoks oli geopoliitika rakenduslik teadus, mille eesmärgiks sai välispoliitika kujundamine rahvusvahelistes suhetes
annaabi.ee 
