4)kinnistumine- vanasse eluviisi klammerd. 5) regressioon- varasemasse arengujärku tagasipöörd. Tavaelus aja maha võtmine (mõnuained, hasartmän, näts, autoga kihut. Raskem juht skisofreenia- reaalsuse eitamine. *säärane teg takist arengut, Mina murdub, ärevus vab. 3.ÜLIMINA- superego, täiuslikkuseprin- kuj 5-11 a-selt, sis eeskujusid, väärtushin-d, norme, määrab sots, relig, moraalse eluvaldkonna. taotl alati täiuslikku, hoolimata reaalsusest. En saab Miskilt. Ülimina mõjut vanemad, hiljem silmaring laieneb, tek rohk eeskujusid. INDIVIIDI JA KULT AR PARAL:põh seksuaalen-l, indiv elab aint algen jõul, kult toimib seks.en sublimatsioon- en võib kasut muudel eesm kui sugu, füs nauding. Kult alus on armastus, süütunne arengu tähts küs (seab keelud). Seega väh seksuaalsus, alternatiivid: *kunst- kunstnik ei suuda lep nõudlusest loobuda tungi rahuld-st, ta paneb kõik kunsti, jääb terveks
hakata vaatama, kui me avame raamatu. kunstiteose mõju liigub mitteteadvuse aspektide kaudu. seda ideed me võisime näha ka nietzsche ja isegi marxi teooriates. freud : unenägusid pole võimalik tõlgendada, kui sinu käes ei ole unenägude nägija eneseassotsiatsioone. psühhoanalüütilist meetodit publiku peal rakendades saame aru, et publiku assotsiatsioonid on vähemalt sama olulised kui autori omad. freudi lähenemisel oli muidugi alati ravieesmärk. miskilt, idilt, tuli vallutada mina e ego jaoks ruumi tagasi. tema eesmärk oli neid kahte lepitada : «kus oli miski, saan olema mina» (freudi tsitaat). kuigi freud vastandus descartes'i ülimale ratsionalismile, esindas ta ka ise eeldust, et ratsionaalsed komponendid isikus on tabatavad ja olemas. lacan : mina on inimese teadvustamata protsesside illusioon : ja seega lacani järgi mingit mina jaoks territooriumi tagasivallutamist ei saa üldse toimuda
Miski jäiku lõbujanuseid nõudeid suudab mina paremini rahuldada, kuna ta on paindlikum ja arvestab ka välise reaalsuse nõuetega (reaalsusprintsiip). Mina peab rahuldama veel kolmandagi osapoole, ülimina nõuded, ta on nagu vahendaja ja kooskõlastaja nende kõigi kolme vahel ning tagab seega isiksuse terviklikkuse. Nende nõuetega toimetulemiseks arendab mina tunnetusprotsessid (taju, mõtlemine) ja ärevusega toimetulemiseks kaitsemehhanismid, energia selleks saab ta miskilt. Mina tungid on enesesäilitustungid ja seega vastanduvad seksuaaltungidele. Nii töötab mina ühtaegu miski huvides ja miski vastu. (3) ülimina (das Über-Ich, superego) on kohtumõistja ja tsensor, tema funktsiooniks Freudi järgi on südametunnistuse, enesekontrolli ja ideaalide kujundamine. Ülimina areneb Oidipuse-kompleksi repressioonist, tema sisuks on vanemate keelud- käsud. Mõnede psühhoanalüütikute meelest moodustub ülimina hoopis varasemal arenguperioodil (näit
annaabi.ee 
