haarab neid; motoorika areneb; hakkab arenema kõne, matkides hoolega täiskasvanuid) kui laps kõnet ei kuule, siis ei hakka ta ka rääkima teiseste tegevusmudelite koordinatsiooni staadium (8 12 elukuud) laps arendab põhikategooriaid nagu kogemus, ruum, aeg; laps taipab, et mõned asjad on lähemal, kaugemal, kõrgemal, ja et üks sündmus järgneb teisele laps reageerib elavalt miskile tuttavale: inimestele, esemetele, piltidele, sõnadele Esimene eluaasta on usalduse ja kiindumussuhte tekkimise aeg. Sõbralikud ja armastavad suhted on siin väga olulised. sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat) kolmanda astme tsirkulaarreaktsioonide staadium (12 18 elukuud) laps eksperimenteerib erinevate tegevustega, et jälgida erinevaid tulemusi; motiveerib last sel perioodil uudishimu; laps õpib tundma
..MISKI (das Es)- mis moodustab isiksuse tuuma, see on sünniga kaasa antud, moodustab meie psüühilise energia allika ja meie elu jõu. Energia investeerimisel objektidesse tekibki nauding, iha. ... MINA (Ich)- tekib miski pinnale ja on kaasasündinud kaasasündinud instantsi osa, mis on tekkinud välismaailma mõjul. Püüab kehtestada reaalsus printsiipi. Nagu ratsanik, kes peab ohjeldama hobust. ...ÜLEMINA (Überich)- ammutab oma energia miskist kuid suunab selle miskile vastu. Miskivastane energiline reaktsioon. Piirab, keelab ja sanktsioneerib. Moraalsed piirangud. Lacan- kujutab meie teadvus endast tähistajate jaga. Tähistaja ja tähistatava vahel on ületamatu barjäär. ... puudumise olukord. Ta leiab, et sümbol, sõna, mille asja surm, mille ta fikseerib (puuduv asI) asendub sõnaga. Iha suunatud algobjekti ema puudumise taastamise katsete poole. Inimese tung naudingu poole, mille olemus ei ole talle hoomatav. Ületamise kolm registrit: ..
ajatut armastust. Miski on substants, mis asub pealpool (või allpool) hea halb ning õige vale kategooriaid. Tema suhestumine ilus kole skaalaga ei ole samuti tavakeele läbi mõistetav. Need superponeeritakse Ülimina poolt, mille ülesandeks on ühildada Miskit ajendav mõnuprintsiip Mina kontrolliva reaalsusprintsiipiga. Seega võib Freudi kaks oluliseimat metapsühholoogilist käsitlust kõrvuti seada nii, et Minale vastab Teadvustatus ja Miskile Teadvustamatus. Sügavam Freudi lugemine lubab mul pisut spekuleerides luua seose ka Ülimina ning Eelteadvuse vahele, mis kujuneb äärmiselt huvipakkuvaks ja intrigeerivaks lüliks Freudi panuse positsioneerimisel semiootika sünniplahvatusse. Tuleb tunnistada, et lokkavas kriitikatulvas, mille Freudi lugemine prof. Jüri Allikus on vallandanud, leidub ka detailset objektiivsust. 9 Hoolimata oma erakordsest seletusjõust on Freudi teemakäsitlus hüplev nagu hästi tantsitud tango
annaabi.ee 
