joonkiirus v m/s Teepikkuse ja liikumise aja suhe periood T s Ajavahemik täisringi läbimiseks sagedus f Hz Ajavahemikus tehtav täisringide arv kesktõmb a m/s2 Suunamuutusest tingitud kiirendus ekiirendu k s lainepikku m Piki levimissihti mõõdetud vähim vahekaugus kahe samas taktis s võnkuva punkti vahel Laine v m/s Iseloomustab võnkumiste edasikandumist. Vahemaa, mille laine kiirus/levi läbib 1 sekundis. miskiirus 11. Valemid =l/r Pöördenurk =/t=2f Nurkkiirus f=/2=1/T=N/t Sagedus T= 2/=1/f=t/N Periood 2 2 ak=v /t= r Kesktõmbekiirendus x=x0sint Harmooniliste võnkumiste võrrand v=l/t=/T Laine levimiskiirus =v/f Lainepikkus =v/r Seos nurk- ja joonkiiruse vahel
Vd- silindri töömaht; Vc- põlemiskambri maht Keskmine kolvi kiirus Sp : Ln S p 2 LN , kus (1.2) 30 N- väntvõlli pöörete arv p/s; n- väntvõlli pöörete arv p/min. L- kolvikäik. Keskmine kolvi kiirus osutub sageli sobilikumaks parameetriks kui väntvõlli pöörle- miskiirus, kuna gaasi voolamiskiirus sisselasketraktis ja silindris on mastaabis keskmise kolvi kiirusega. Mootori efektiivvõimsus P: P= 2NT, kus (1.3) T- mootori poolt arendatav pöördemoment. Pöördemoment on määratav pidurdusseadmega mootori katsetamisel stendil. Tsükli indikaatortöö Wc,i: Wc,i pdV Indikaatortöö defineeritakse kahel viisil
) + - * Suurimad väljundpinged U välj max ; U välj max ; (nominaal koormustakistuse ja toitepinge korral). * Suurimad diferents- ja ühissignaali pinged Ud max Usf max * Nominaalne koormustakistus (2kOhm, 10kOhm). * Toitepinged (nomin., min., max.). * Ühikvõimenduse sagedus f1 (ft) on sagedus, mille pu- hul võimendusteguri moodul on võrdne ühega. * Talitluskiirus (dU/dt) on väljundpinge suurim muut- miskiirus, diferentspinge hüppelisel muutumisel (90 ... V/µs). 99 5.10. Idealiseeritud operatsioonvõimendiga põhilülitused. 5.10.1. Lineaarsed skeemid operatsioonvõimendi baasil. Inverteeriv võimendi Rööp TS pinge järgi. Oletame, et Rsis d = Isis = Its U sis - u 0 U välj - u 0 =-
Selline jõuülekanne selt vastavalt liikumiskiirusele. on enamikul mootorratastel (M-106, «Voshod-2» M2K-K), M2K-II, «Jawa» ja «Pannonia») ning motorolleril «Turist». Sama jõuülekandeskeemi käsutatakse ka mootorratastel Sidur n^K-II «Sport», ainult mootoriülekanne on hammasaja- miga, sest mootori suurte pöörete tõttu olnuks keti liiku- Sidur võimaldab mootorit ajutiselt jõuülekandest lahutada miskiirus ülemäära suur. ja sellega sujuvalt ühendada. Seda läheb vaja kohaltvõtul, käikude vahetamisel ja järsul pidurdamisel. Jõu ülekandmine siduris toimub hõõrde j õududega tasa- pinnaliste ketaste vahel. Kettad võivad olla õli vannis
annaabi.ee 
