Mihkel Veske Mihkel Veske 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890, Hostre vald Teoloog ja keeleteadlane Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, Paistu Maarja koguduses, Leipzigi misjonikoolis ja Leipzigi ülikoolis Tõi võrdleva keeleteduse Kirjutas esimese soome keele õpiku Sünnikodu Asub Holstres Veske Talu Tähtsamad teosed Eesti Värss Laulud Viisidega Dr.Veske Laulud „Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt“ „Mingem üles mägedele“ Soome keele õpetus I-II Surm Suri 16. mai 1890
Peeter Singile eriti kontrastne Tallinna tagasi tulles. Seal elasid inimesed oma igapäevast elu, mõtlemata surmast ning elu mõttest. Lahingusituatsioonist argiellu naasnud noorukile tundus see kohatuna. Ta vajas kogetuga toimetulekuks vaimset tuge ja leidis selle religioonist. 1923 kutsuti Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise Christian Endeavour (CE) reisisekretäriks. Pärast koolitust Helsingi Vabakirikute Misjonikoolis (1925) tegutses ta aastatel 19261932 CE juhina ja seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretärina. Temast kujunes oma aja mõjukamaid äratusjutlustajaid. Peeter Sink rändas aastaid mööda kodumaad, mille paljudes paikades on siiani tunda tema külvitöö vilju. Olles innustatud nn allianssliikumise (nüüdse oikumeenilise liikumise eelkäija) ideaalidest, keskendus Peeter Sink vormilise külje asemel eelkõige kristliku töö sisule; ta oli
9. aastaseks saades suri Mandela isa kopsuhaigusesse. Emale oleks Nelsoni koolitamine üle jõu käinud, niisiis lahkusid nad Qunust. Kõndisid 25 km läände, kohta nimega suur koht ehk Mqhekezweni, koht kus elas Thembude kuningas Jongintaba. Gadla oli aidanud Jongintabal kuningaks saada, seetõttu võttis ta Mandela oma hoole alla ja kohtles teda kui oma poega Juctinit. Mandela ema lahkus Qunusse. Suures kohas jätkas Mandela oma haridusteed kohalikus misjonikoolis. Seal õpetati koosa ja inglise keelt, ajalugu ja geograafiat. Ka siin pidi Mandela kooli kõrvalt tööd tegema, ta kündis ja tegi mitmeid majapidamistöid. Vabal ajal harrastas ta kepivõitlust ja ratsutamist. Mqhekezwenis avaldasid Mandelale aga kõige rohkem muljet seal toimunud hõimukoosolekud. Koosolekutele tulid kõik Thembumaa inimesed oma murede ja vaidlustega. Neid lahendasid ja nõukogu.
Ta oli väga äärmuslik ning tema moto oli “anda hoop ja surra”. Vastvalt sellele tal ka läks: pärast ülestõusus mahasurumist pääses ta põgenema, aga Malawi piiril lasti ta maha. Simon Kimbangu algatas 1920. a Belgia Kongos kimbangistide liikumise ning samas kohas tegi seda ka 1921. a ka Kitwala. Seal oli väga palju kaevandustöölisi, kes olid elanikkonnakiht, keda andis kergesti mobiliseerida. Kimbangu sai enda hariduse misjonikoolis, ta oli õpetaja ning temast sai hiljem prohvet ja jutlustaja, kes oli ka inimesi ravinud ning neid isegi ellu äratanud. Ta hakkas rääkima sellest, et Jumal vabastab peagi Kongo ja rääkis kristlusest neegrite võtmes. Kimbangu liikumine kestis edasi ka pärast Kongo iseseisvumist ning sai ametliku kiriku staatuse. Kitwala liikumise rahutuste käigus hukati 1914. a kaks liikumise juhti – üks kelle nimi tulenes Jeesuse nimest, teine oli Halleluuja
annaabi.ee 
