Livingstone seati oma jutlustamise ja osutatud arstiabi tõttu nende maailmavaatega sobivasse ravitseja nganga ehk sing´ anga rolli. Kuna piirkonnas räägiti lozide põliskeelt, siis otsustas Livingstone kohe asuda sõnaraamatut koostama. Ta mõistis, et tegutsebki nüüd Sekeletu, uue pealiku, nduna rollis, mis aitab tugevdada pealiku mõjuvõimu kogu piirkonnas. Kololode kuningriigis aga polnud kuiva ja kõrget malaariavaba paika, kuhu rajada uut misjonijaama. Livingstone veetis seal kolm kuud ja pani tähele, et ka see piirkond oli kaasatud orja- ja vandlikaubandusse. Nüüd ihkas Livingstone leida lääne- või idarannikult lähtuv sobiv tee, mille kaudu piirkonda jõuaks seaduslik kaubandus, mis õõnestaks orjakaubanduse aluseid ja hävitaks selle. Pealik nägi uues kaubatees kasu ka endale. Livingstone`le pakuti vandlid retke kulude katteks. Livingstone nägi endas
Augustine Floridas · Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda! · Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid · 1609 New Mexico (Santa Fe) · Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona, California aladel: Hispaania mõjuala · Misjonäride tugipunktid (jaamad koos kindlustustega) Californias (nt. San Diego 1769, Los Angeles 1781, San Francisco 1795) ja Texases (viimased 30 misjonijaama 18.saj. lõpus) · Takistused: suur piirkond, vähe koloniste, indiaanlaste vastupanu · ,,Legaalne" alus: 16.saj. oli paavst määranud PA Hispaania võimupiirkonna II Prantslased: · Uurimisekspeditsioonid algavad 1530. aastatel (St Lawrence jõel) · Kinnitavad kanda esialu tänapäeva Kanada aladel: 1605 kalastajakoloonia, 1608 Québeci kaubapunkt · 1663 sai Uus Prantsusmaast krooniasumaa
sellejärgsel perioodil. Peamiselt tekkisid need Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. Need eraldusid Euroopa kirikutest, neil oli oma dogmaatika ning omad riitused. Kirikukoguduse ees oli vahel prohvet, selles võis olla keeruline kirikuhierarhia. Tihti usuti seda, et piiblitegelased olid mustanahalised. Üks näide selle liikumise mõjust on John Chilembwe ülestõusuliikumine 1915. a Njassamaal (Malawis). Ta ehitas uhke kiriku ning enda misjonijaama. Ta tegi seda aga valgete asustuse lähedale ning see tekitas probleeme. Ta rääkis, et Esimene maailmasõda on eurooplaste konflikt ning neegris ei peaks selles osalema. Ta oli väga äärmuslik ning tema moto oli “anda hoop ja surra”. Vastvalt sellele tal ka läks: pärast ülestõusus mahasurumist pääses ta põgenema, aga Malawi piiril lasti ta maha. Simon Kimbangu algatas 1920. a Belgia Kongos kimbangistide liikumise ning samas kohas tegi seda ka 1921. a ka Kitwala
annaabi.ee 
