Kirjelda kristluse levikut Rooma riigis. Kristlaste meelest olid teised jumalad ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne seetõttu suhtuti neisse umbusu ja vaenuga. Kristlasi peeti süüdlasteks riiki tabanud õnnetustes. Esines ka kristlastevastaseid rünnakuid. Korraldati ka kristlaste üle kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsuse ähvardusel Rooma jumalatele ja keisritele ohverdama sundida. Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad ehk apostlid, kes oma misioni retkedel võitsid usule uusi pooldajaid, pidasid kogudustega kirjavahetust ja selgitasid Jeesuse õpetuse olemust. Nii kujunes välja tihe koguduste võrk. 11) Millega on läinud Rooma ajalukku järgmised isikud? Tiberius ja Gaius Gracchus Püüdsid ka luua uusi maareforme, mille kohaselt pidid suurmaaomanikud osa maast vaestele andma, aga see ei läinud neil õnneks ja nad hukutati. Marius Mariuse sõjareformi tulemusel kujunes elukutseline palgaline sõjavägi. Ta
Germaanlased: Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud. läänisüsteem- kuningad ja kõrgemad aadlikud andsid maid madalamatele aadlikele, lubades neid sõjaliselt kaitsta. 13. Millega jäädvustasid end ajalukku Hieronymos- (vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa), täiendas Piibli ladinakeelseid tõlkeid apostel Peetrus- rajas kristliku koguduse Rooma linna ja sai esimeseks Rooma piiskopiks. apostel Paulus- käis Misioni retkedel, kirjutas esimesed kirjalikud dokumendid Kristlusest. Pontius Pilatus- Juudamaa prokuraator Theodosius I- suutis võimu lühikeseks ajaks enda kätte koondada Augustinus- hilise antiikaja silmapaistvaim kristlik õpetlane
-) Kroonika on kirjutatud kahes jaos: 1224-1226 ning seda täiendati 1227. aastal. -) Tänaseni originaal käsikiri pole säilinud, vaid on leitud 13/14 sajandi koopia koopiaid (5 erinevat, millest kõige olulisem kannab nimetust Zamoyski koodeks). -) See raamat oli kirjutatud ladina keeles. * Toimus tung itta (Drang nach Osten), kus taheti saada uusi alasid ja levitada ristiusku. * Ristisõda Eesti aladele algas 1180. aastatel, kui esialgu saadeti siia misioni tööd tegema piiskop Meinhard, kes püüdis usku levitada rahulikult, esialgu ühes külas nimega Üksküla, kuhu ta lasi ehitada ka kivilinnuse. Liivimaal võttis ristiusu vastu Kaupo, kellest sai nende liitlane. -) 1190 saabus siia piiskop Berthold, kes tahtis ristiusu levitamiseks kasutada ka sõjalist jõudu, kuid tegelikkuses mingit suurt edu tal ei olnud, sest esimeses lahingus ta langes. -) 1199 alustas tööd piiskop Albert, samal ajal kui paavst Innocentius III kuulutas välja
annaabi.ee 
