käsitlenud valdkondi alates demokraatia võimalikkusest (“Vox Populi, Vox Dei”) ning distsipliinist ja karistusest (“Liberal Solution”) kuni postmodernismijärgse teooria ummikseisuni (“Post Discursum”). Farkas fotografeerib ühes ja samas valgustuse ja värvigamma režiimis oma toole, laudu, diivaneid jmt inimtekkelisi asju kujutavaid pabermakette. Ta nokitseb ise need väikesed paberist mudelikesed valmis, loob neist ruumilise misanstseeni, aga see on alles protsessi algus ja ka fotografeerimine ning teose pealkirja või juhtsõna lisamine ei tähenda veel lõppu. Kus ta õppinud on? Eesti Kunstiakadeemia, 2003, MA Eesti Kunstiakadeemia, 2001, BA Isiknäitused (viimased) 2012 "Kuvista Sanoin", Napa Galerii, Rovaniemi, Soome "Liikumises", Fuga Galerii, Budapest, Ungari "Päev, mida ei ole olemas", Hobusepea Galerii, Tallinn 2011 "Footnotes 2" - (Taavi Talvega) Draakoni Galerii, Tallinn
Filmitegija/autor kirjutab oma kaameraga just nagu kirjanik sulepeaga.“ (Astruc, 1948) 1.2 Cahiers du Cinéma ja Cinémathèque Olulist rolli Prantsuse uue laine kujunemisel mängis just see filmiajakiri, mille asutasid 1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud
Lavastuse ruumi loomisel arvestatakse teatriruumi tingimustega. Fiktsionaalne aeg võib olla tihedam kui reaalne, st sündmused toimuvad kiiremini või aeglasemalt kui reaalsuses. Näitleja isiklik eripära mõjutab nii rolli loomist kui vastuvõttu. Prooviprotsess proovides loetakse. Proovid lava- ja peaproovid toimuvad proovisaalis. Enne esietendust tehakse eelesietendus (mängitakse läbi, kontrolletendus). Proovide ajal tehakse misanstseeni. Prooviprotsessis on väline ja sisemine rezii. Tegelane fiktsionaalne, väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus. Teksti kujutluslik konstruktsioon. Tegelane on draamateose mootor: käivitab teose, tema kaudu ilmnevad tähendused. Lavale ilmub näitleja kehastatuna. Tänapäeval on tegelane olulisem kui tegevus (antiigis vastupidi). Tegelane
Prantsusmaa ja National Gallery, London, Inglismaa. K�ik Willem Duysteri tuntud teosed paistavad silma oma k�rge kunstilise taseme poolest. Tema t��de mahlakas, ajastu olustikku kandev v�rvigamma, meisterlikult edasi antud r�ivaste kangafaktuurid ja ilmekad kompositsioonir�tmid muudavad selle kunstniku hollandi vara�anri eredaks n�iteks. Antud kompositsioon, mis on �les ehitatud t�hja ruumi keskele koondunud figuuridele, meenutab teatri misanstseeni. Maal kuulub meistri k�psesse loominguperioodi, mida iseloomustab t�� �htne tonaalsus, lihtne ruumik�sitlus ning Duysterile omane huvi valguse k�sitlemise vastu. Varjud sellel pildil on otsekui t�iendavad tegelased loomas soovitud meeleolu ja atmosf��ri. Teos ei ole liialt koormatud esemetega; kogu t�helepanu on viidud sellel olevatele persoonidele, pannes m�istatama nende maailma, olemust ja kokkusaamise p�hjusi. Salap�rane
annaabi.ee 
