Frank Ramsey – kaupade optimaalne maksustamine. Uurib, milline maksumudel põhjustab minimaalselt kaupade maksustamisega seotud moonutusi. Vastus: Maksumäär peaks olema pöördvõrdeline kauba pakkumise ja nõudluse elastsusega. Kriitika: poliitilised motiivid, kas poliitikutel on piisavalt ajendeid Ramsey loogikat järgida? Elastsusoptimistid: tööjõu pakkumise elastsus pole suur. Elastsuspessimistid: tööjõu pakkumise elastus on kõrge. Mirrlees: idee: kõrgeimate sissetuleku astmete puhul peaks maksu piirmäär olema 0. Optimaalne tulumaksusüstseem oleks selline, kus maksu piirmäär on konstantne ja optimaalne maksumäär jääks 20-30% vahele. Kui eeldada, et tööjõu pakkumise elastsus on madalam, siis võib optimaalne maksumäär olla ka üle 50%. Kõige tundlikumad tööjõu maksude muutumise osas on abielus naised ja üksikvanemad. Naiste tööjõu pakkumine on elastsem. Maksude mõju on suht
rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega. *Optimaalse maksustamise teooriat arendasid edasi Diamond ja Mirrlees. Teoorias võetakse aluseks mingi maksusumma ja püstitatakse küsimus: kuidas jaotada see summa parimal viisil üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Hinnasuhete suhtes neutraalne maks ei ole reaalselt rakendatav. Seega küsitakse, milline oleks paremuselt teine lahendus. Maksuintsidentsi teooria – kes tegelikult kannab maksukoormust? Harberger leidis sellele üldises tasakaalumudelis lahenduse. 9 56
enda poliitika sellest lähtuvalt. Teooriat arendavad Nordhaus, Hibbs, Alesina jt, kes toovad sisse konjunktuuritsüklid. Optimaalse maksustamise teooria näeb ette, et kõigepealt võetakse aluseks soovitav maksusumma ja uuritakse, kuidas seda kõige paremini jaotada üksikute toodete, tootmistegurite või indiviidide vahel. Otsitakse lahendust, mis kutsuks ressursside paigutuses esile võimalikult vähe moonutusi. Peale II MS arendasid teooriat Diamond ja Mirrlees. Teooria on küll teaduslikult huvitav, kuid ei käsitle institutsioone, kus kulu- ja tulupoliitilisi otsuseid vastu võetakse ja seega ei saa seda maksustamisel reaalselt rakendada (puudub maksustamise poliitiline dimensioon??) Maksuintsidentsi teooria uurib, kes tegelikult maksukoormust kannab. Teooriat arendas Harberger, kes uuris mingile objektile kehtestatud maksu mõjul toimunud muutuseid sissetulekutes ja asendusefekte. Selle alusel näitab ta, milliseks maksuintsidents kujuneb.
annaabi.ee 
