· Sangvinikoloos Sangvinikoloos on veresoonkonna helmintoos, mille tekitajaks on Sanguinicola perekonna imiussid. Neid tuntakse vähemalt viit liiki, kuid kõige patogeensem on karpkalale S. inermis. Selle parasiidi pikkus on kuni 1 mm ning ta parasiteerib arteriaalsetes vere soontes, eriti lõpuste arterites ja kõhuaordis.Parasiidi munad kanduvad koos verega lõpuste, neeru ja maksa, harvemini teiste elundite kapillaaristikku, kus jäävad peatuma. Munades arenevad miratsiidid, kes väljuvad munast peremehe organismis, puurivad end eesotsas oleva stileti abil veresoonte seinast ja lõpuste epiteelist läbi ning satuvad vette. Vees ringi ujudes otsivad miratsiidid aktiivselt vahepe remehi, kelleks on teod Limnaea, Galba, Radix'i ja Bithynia perekonnast. Teo organismis tungivad miratsiidid maksa, kus muutuvad sporotsüstideks ning tserkaarideks. Tserkaar väljub teost vette ja ründab kalu, tungides läbi kala naha või lõpuste nende veresoontesse,
saab R. acus jääda ootama lõpp-peremehe saabumist. (Moravec, 1994) 3.2.2. Klass Trematoda, selts Digenea Selts Digenea esindajad on tavalised infektsioonide tekitajad kaladel, igikaudu 1700 liiki täiskasvanud Digenea esindajaid on kaladele nakkuslikud. Nende metatserkaarid on väga levinud. Digenea elutsükkel on ära toodus lisas 11. Täiskasvanud Digenea´d produtseerivad mune, mis väljutatakse lôpp-peremehe (kala, lind, imetaja) väljaheidetega. Munadest kooruvad miratsiidid, kes nakatavad limuseid (tavaliselt tigusid). Limuses areneb miratsiidist tserkaar, kes peremehest väljudes tungib kalasse. Järgmise peremehe sihtkoes diferentseerub tserkaar metatserkaariks, mis tavaliselt moodustab tsüsti. Täiskasvanuks areneb metatserkaar siis, kui kala süüaks ära lôpp- peremehe poolt. Metatserkaarid elutsevad tavaliselt peremehe soolestikus, harvem ujupôies, ovaariumis, kôhukelmes, kusepôies vôi vereringesüsteemis. Neil on olemas
Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 500 1000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad veekogusse. Munadest kooruvad ripsmete abil liikuvad miratsiidid, kes vahepere meheks olevate tigude (Limnaea, Radix, Galba) organismis teevad läbi sporotsüsti ja reedia staadiumi ning väljuvad sealt vette vilkalt ringiujuvate tserkaaridena. Tserkaarid invadeerivad aktiivselt kalu, tungides nende vereteedesse kas lõpuselehekeste ja naha kaudu või allaneelatuna soole seina kaudu. Vees kestab tserkaaride elu kuni kaks päeva. Kala
annaabi.ee 
