sõbrale", mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka religiooniga: "religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama sõprust, soojendab meie südant ja meelt." Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu: "Tsivilisatsioon ei tee midagi ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme." Selles mõttes tähendas tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite, õigusnormide ja moraalsele ühiskonna arengu astmele. Sellele, mida tänapäeval nimetatakse kodanikuühiskonnaks. Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust
sõbrale", mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka religiooniga: "religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama sõprust, soojendab meie südant ja meelt." Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu: "Tsivilisatsioon ei tee midagi ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme." Selles mõttes tähendas tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite, õigusnormide ja moraalsele ühiskonna arengu astmele. Sellele, mida tänapäeval nimetatakse kodanikuühiskonnaks. Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust
sõbrale”, mis ilmus 1756. aastal ja sellest ajast peale hakati mõistet laiemalt kasutama. Tegemist oli valgustusaja perioodiga. Nimetatud raamatus jutustab ta tsivilisatsioonist, kuid ta seostab seda ka religiooniga: “religioon on... tsivilisatsiooni peamine vedru; ta sunnib meid lõputult meenutama sõprust, soojendab meie südant ja meelt.” Mirabeau jaoks tuleneb tsivilisatsioon religioonist, mis mis kujundab inimeste käitumis- ja vaimureegleid. Mirabeu: “Tsivilisatsioon ei tee midagi ühiskonna heaks, kui ta ei anna talle vooruse näol aluseid ega vorme.” Selles mõttes tähendas tsivilisatsioon eetikat, mis ei sisalda ebamoraalsust ja kombetust. Ta viitas selgelt reeglite, õigusnormide ja moraalsele ühiskonna arengu astmele. Sellele, mida tänapäeval nimetatakse kodanikuühiskonnaks. Tsivilisatsiooni mõiste tähendab inimsoo ajaloolise arengu kirjeldamisel ühiskonna arenenut astet, mis ei sisalda barbaarsust
annaabi.ee 
