Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11.Müsteerium "Aadama mäng". Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Teost iseloomustasid elav dialoog ja huvitavad koomilised karakterid (lihtsameelne Aadam, kerglane Eeva, osav vaidleja Kurat) 12.Miraakli mõiste ja iseloomulikud jooned. Milline oli kõige kuulsam süzee? Vastus: Miraakel - religioosse näidendi üks liik. Miraakli allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüzeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes
Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. · Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde
hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. Neid peeti suuremate pühade eel. Tänaseni on mõnedes maades säilinud vastlapühade aegsed maskirongkäigud. Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed käsitlevad koomilisi juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Kui algselt oli farss ilmalik vahepala miraakli vahel, siis 14. sajandist muutus kerge ja lõbusasisuline lühikomöödia iseseisvaks värsivormis lühinäidendiks. Tuntuim on tänaseni mängitav prantsuse "Farss isand Pathelinist" (XV sajand). Keskaja linnades olid karnevalid väga armastatud, populaarsematel vastlakarnevalidel kanti kas kuradi või ka mitmesuguste loomade maske. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde
Rutebeuf ei muuda saatanat koomiliseks, tema saatan on hirmuäratav oma võimuga inimese üle ja pole farsitegelane. 13.sajandisse jääb aind üks miraaklitekst. Miraakel Theofilist. Alles järgmisel sajandil näidete alusel kasvasid välja miraaklid. Algselt olid näited abiks, hiljem omandasid iseseisva staatuse. Näited olid episoodid kaasaegsest elust, lood pühakutest aga minevikust. Näited ülimalt sarnased renessansi novellidega. Boccaccio ,,Dekameroni" ilmumisega kaasneb miraakli plahvatus. ,,Imemäng nunnast, kes ..." miraakel 14. sajandist, pärineb tuntuimast miraaklitsüklist, mis koosneb 40st miraaklist Jumalaema miraaklid. Neid miraakleid esitasid Pariisi kullassepad käsitöölistetsunft. 40 aasta peale igaks aastaks üks miraakel. Miraakel algab kloostrikirikus, pärast seda veenab rüütel nunna põgenema 3 põgenemiskatset. Teine vaatus 30 aastat pärast seda põgenemist rüütel abiellus temaga, auväärne elu, lapsed jne
annaabi.ee 
