rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi.
antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas: · põhirahvuseks ning · minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi.
samastamisega antud rahvuse hulka. Veresugulus esineb siin laiemas tähenduses, kui otsene sugulus lähedases ülenevas, alanevas või külgnevas liinis - kogu antud rahvus on seotud mingis ajas tagasi ühise esivanemate kogumiga. Vaimse ühtekuuluvuse klassikalisteks põhialusteks loetakse rahvuskeelt ning spetsiifilist kultuuri, ka domineeriv usk võib mängida väga olulist rolli. Etnograafilise aluse põhjal liigitatakse konkreetse rahvusriigi rahvas põhirahvuseks ning minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis eponüümse (st riigile nime andva) rahvuse kõrval ning erinevad eponüümsest põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: 1) kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); 2) kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal;
annaabi.ee 
