· minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning · vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse
· minoriteetideks ehk rahvusvähemusteks. Minoriteetideks peetakse teisi rahvusgruppe, kes elavad antud riigis riigile nime andva rahvuse kõrval ning erinevad põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada: · rahvusvähemusteks ning · vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse
antud riigis eponüümse (st riigile nime andva) rahvuse kõrval ning erinevad eponüümsest põhirahvusest keele, usu, kultuuri, rahvusliku kuuluvuse ning muude tunnuste alusel. On leitud, et minoriteedid võivad seejuures elada: 1) kompaktsemalt riigi äärealadel (piirialadel); 2) kompaktsemalt saarekestena (kooslustena) sisemaal; 3) üksikult või perekonniti või suguseltsidena hajusalt üle kogu riigi territooriumi. Minoriteete on omakorda püütud liigitada rahvusvähemusteks ning vähemusrahvusteks. Rahvusvähemust on käsitatud kooslusena, kes elab riigi piirialadel ning kelle keel, kombestik ja rahvuslikud sümpaatiad on orienteeritud piiritagusele naaberriigile, kus elabki tema põhirahvus (emarahvus), nt lätlased Eesti-Läti riigipiiri läheduses Eesti alal ning eestlased analoogiliselt Läti alal. Naaberriigi põhirahvus (emarahvus) on sel juhul rahvusvähemuse veresuguluslik, keeleline ning
annaabi.ee 
