1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae valimine muutus paremaks, maapäev toimis, luteri kirikul suur võim, jäid alles rüütelkonnad. Toimus kultuuriline venestus. Kultuur Toimus koolivenestamine 1887 alg- ja keskkoolides vene keel(linnas) Vallakoolides 2. esimesel aastal emakeel. 1892. nõuti venekeelset õppetööd alates 1-st klassist. Haridusreform Rajati ministeeriumikoole ja Vallakoole. Vene keeles oli õppimine. Kirjaoskus langes. Sõjaväereform Üldine kohustus Kaotati nekrutid Vähenes olemisaeg Kõik pidid minema ja oht oli surma saada. Karskusliikumine (Nagu Vanemuine) Villem Reiman, Jaan Tõnisson. Eesti Üliõpilas Selts Lipu sünd. Kuremäe klooster. Aleksander Nevski katedraal Toompeal. Eesti 20. sajandil Majandus areng -Eesti oli agraarühiskond
Olid kindlalt vastu ministeeriumikoolidele. Astusid vastu baltisakslaste poliitilisele ülemvõimule. · Tallinnas loodi 1901. aastal uus päevaleht Teataja, mille ümber hakkasid kogunema radikaalselt liberaalsete vaadetega haritlased. Juhiks oli Konstantin Päts. Kaastööd tegid Tammsaare, Vilde jt. Neid kutsuti tallinna radikaalideks. Põhieesmärgiks oli eestlaste majandusliku olukorra parandamine. Tunnistasid sotsiaalset lõhestatust. Pooldasid ministeeriumikoole. · Sajandi alguses levisid eesti tööliskonna hulgas sotsiaaldemokraatlikud ideed. Nende pooldajad kogunesid 1903. aastal loodud ajalehe Uudised ümber. Juhiks oli Peeter Speek.Kaasatööd tegid Mihkel Martna ja Teataja juurest ületulnud Eduard Vilde. Eesti sotsiaaldemokraate eristas Vene sotsiaaldemokraatidest suhtumine väikerahvastesse. Nende nõudmiseks oli demokraatliku vabariigi loomine ja kodanikuvabanduste kehtestamine. 1905
1886. a kehtestati asjaajamiseks saksa keele asemel vene keel talurahvakohtud kaotati kihelkondade tasandil maakonnas seati sisse talurahva asjade komissari ametikoht, kontrollis vallavalitsuse ja kohtute tööd 1885. a allutati Eesti koolivõrk Vene haridussüsteemile 1887. a õppekeeleks sai vene keel, uued venekeelsed programmid, uued õpikud 1888. a Aleksandrikool avati venekeelse põllumajanduskoolina 1890ndatel hakati asutama ministeeriumikoole vene rahadega, õpetajad venelased otse vene kubermangudest, allus otse haridusministeeriumile 1893. a Tartu Ülikool muudeti venekeelseks, nimetati Jurjevi ülikooliks (Tartu nimetati ümber Jurjeviks) ja venelased tõid sinna uue vaimsuse õigeusu levitamine, soodustati usuvahetust (u 100 tuhat inimest vahetas usku), aga tagasi luteri usku ei saanud Tallinnasse ehitati Aleksander Nevski katedraal (Sahhovskoi poolt), IdaVirumaale Kuremäe klooster
annaabi.ee 
