USA lennundussektoris on populaarseimad äristrateegiad keskendumine odavatele niši turgudele, odavatele hindadele, firmade ühendamisele ja koostööle läbi koodijagamise. Hoolimata nende strateegiate populaarsusest on näha tagasilööke, sest kulude minimeerimisega ei suudeta enam tagada teenuse kvaliteeti. Artikli autorid üritavad leida lahendusena strateegia, mis aitaks tõsta teenuse väärtust või uuendada pakutavat teenust võttes arvesse lennureisijate ootused. Selleks üritatakse artiklis
pandud jne (ehk toodetud) kaubad -- ehk see, mis on ühe ettevõtte jaoks materjalide hankimise ja lõpptoodangu tootmise ning turustamise vahelist materjal ehk lähteaine, on teisele lõpptoodang. aega. Seda püütakse teha nõudluse täpse määramisega (et vähendada Materjalide hulka kuuluvad: valmistoodangu varusid) ning varude minimeerimisega ("just-in-time"). · tooraine (põhimaterjalid) -- lähevad põhikoostisosana · Materjalikaod -- seda põhjustavad: toodangusse, praak (kõlbmatu toodang, tekib valmistamisel töötlemis- või materjalivigade tõttu); jäätmed.
turupakkumises, kuna TKFid püüaksid oma kasumit suurendada või kahjumit vähendada. Seega pikal perioodil viib konkurents null majanduskasumini. Täielikult konkureerivad firmad (TKF) võivad pikal perioodil varieerida kõiki oma tootlikke ressursse. püüdes kasumit maksimeerida, muudavad firmad tootmismahtu seni, kuni keskmine tootmiskulu (LAC ehk täpsemalt LRATC) muutub minimaalseks. firmad, mis ei tule kulude minimeerimisega toime, peavad turult lahkuma. JOONISE 8.7 tasakaalupunktis A on tooteühiku hind p, lühiperioodi keskmine kulu ATC ja pika perioodi keskmine (kogu)kulu LAC kõik võrdsed. ühelgi firmal pole mingit põhjust toodangumahtu muuta, puudub stiimul uute firmade turule tulekuks. Pikal perioodil toodan TKF koguse, mille: keskmine kulu pikal perioodil (LRATC) = keskmine kulu (ATC) = piirkulu (MC) = piirtulu (MR) = keskmine tulu (ATR)
MDNK : f = x3 Z x̄ 1 x̄ 2 Z x 1 x 2 x 2 x3 x 2 x3 x 1 00 01 11 10 x 1 00 01 11 10 0 0 1 1 0 0 0 1 1 0 McCluskey meetodi sarnasus Karnaugh' kaardi abil minimeerimisega f: f: 1 1 1 0 0 1 1 1 0 0 1. Lähiskoodid sattuvad indeksite järgi grupeerides naabersektsioonidesse.
D1 = u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1 , (1.46) y0 = u0u1 M0 M1 ∨ u0u1 M0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1 , y1 = u0u1 M 0 M1 ∨ u0u1 M 0 M1. Võrrandite (1.46) põhjal saab konstrueerida juhtautomaadi loogikaskeemi. Et skeem kujuneks võimalikult lihtsaks, tuleb loogikafunktsioonid minimeerida. Võrranditest on näha, et eri funktsioonid sisaldavad ühesuguseid loogilisi osakorrutisi, mis lihtsustab oluliselt juhtautomaadi loogikat. Minimeerimisega seotud probleeme vaadeldi lähemalt punktis 1.2.3. Nendega on võimalik tutvuda ka kirjanduse abil. Oluline on, et kui tahetakse luua roboti juhtseade, mis juhiks manipulaatori töötsooni ulatuses kõiki täiturseadme mehhanismide ja ajamite võimalikke liikumisi, siis peab juhtautomaat sisaldama vahendeid sisendsignaalide suvalistele kombinatsioonidele vastavate loogikafunktsioonide realiseerimiseks. Antud juhul peab niisugune automaat koosnema vähemalt 16 loogilisest NING-elemendist ja
annaabi.ee 
