sajandi alguses– uued ideed linnaehituses. Eesmärgid ülerahvastumisega võideldamiseks: 1. Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja proletariaat ning kaotada kitsad tänavad, mida oli hea barrikadeerida. 2. Kindlustada sirgjooneliste laiade tänavate/prospektide abil ratsa- ja kahurväe kiire kohalesaabumine ülestõusu puhul. 3. Vähendada tööpuudust, rakendades töötuid Pariisi rekonstrueerimisel 4. Saavutada linnas minimaalseimgi sanitaarne olukord. Ülerahvastumisega seotud probleemi lahendamiseks hakati ehitama laiu tänavaid - magistraale. Kuna tekkis tööpuudus siis tänu linnade rekonstrueerimisele kaasati töötuid ehitusse. 19.-20. sajandi linnaehituse idee oli luua mugav keskkond elanikkele ja luua tänavavõrk, mis soodustaks kiiret liikumist linnas, vaatamata suurele elanikarvule. Eeskujuks polnud enam ideaallinn, vaid range süsteem, mille järgi oleks kõigile elanikkele lihtne orienteeruda.
Pariisi tähtsaks umberehituse põhjuseks oli kindlasti Napoleon III autoritaarne sise- ja agressiivne välispoliitika. Mida uritati saavutada: 1) Tõrjuda rekonstrueerimise käigus Pariisi kesklinnast välja proletariaat ning kaotada kitsad tänavad. 2) Kindlustada sirgjooneliste laiade tänavate abil ratsa- ja kahurväe kiire kohalesaabumine ulestõusu puhul 3) Vähendada tööpuudust, rakendades töötuid Pariisi rekonstrueerimisel 4) Saavutada linnas minimaalseimgi sanitaarne olukord. Linna generaalplaan, mille käigus lammutati vanad keskaegsed linnamuurid ning rajati kokku 165 kilomeetrit uusi tänavaid ja 48 km bulvareid. Pikendati Rivoli tänavat ning rajati sellele pikendusele risti uus magistraal. Järgmiseks loodi Saint Germane i bulvari poolring. Haussmanni suurejoonelise rekonstrueerimisplaaniga viidi praktiliselt lõpule ka Pariisi peatelje väljakujundamine. Peatänavate muudesse sõlmedesse jaotati aga
Võttes tuletise: dµ 1 = (t ) dt T i I-regulaatori võrrand näitab, et igale reguleeritava parameetri hälbe suurusele vastab kindel reguleeriva toime muutumise kiirus. Hälbe vähenemisega aeglustub ka regulaatori väljundsignaali muutumine. Reguleeriva toime muutumine kestab seni, kuni esineb kas või minimaalseimgi hälve, lõpeb koos hälbe muutumisega nulliks. Seega I-regulaatoriga automaatreguleerimissüsteemis ei esine staatilist reguleerimisviga ja süsteemi püsiolukorras on alati y=y 0. Reaalses protsessis võib muidugi väike vahe olla (süsteemi tundlikkus). Tagasisideta I-regulaatori tüüpiline struktuur 43 V TM 1
annaabi.ee 
