a. Programmeerija. b. Õpetaja. c. Töötu tisler. d. Pensionile jäänud treial. _b__ 2. Tulevikus arvestavad firmad töötajate palkamisel ilmselt rohkem nende a. sugu. b. haridust. c. rahvust. d. välimust. _a__ 3. Mis mõjutab kõige otsesemalt kõrgeimat palka, mida töölised saavad autoteeninduses teenida? a. Nõudmine autoteeninduse järele ja töötaja tootlikkus. b. Ametiühingute palganõudmised. c. Riigi minimaalpalga seadused. d. Autode hinnad. _c__ 4. Tööhõives toimuvad tendentsid näitavad a. vajadust suurema hulga talunike järele. b. väiksemat töötavate naiste arvu. c. teenindavate elukutsete arvu kasvu. d. tootmisega seotud elukutsete arvu kasvu. __b_ 5. Turumajandusriikides on nii töötajad kui ka juhid vastu a. majanduskasvule. 1
Autofirmad lisavad selle hinnale, mida nad oma autode eest võtavad. Kes maksab selle maksu kinni? a. Autotööstus. b. Valitsus. c. Kõik maksumaksjad. d. Auto ostja. _b__ 12. Majandusteadlane Paul Samuelson pooldab kõige tõenäolisemalt a. Laissez- faire poliitikat, mille puhul valitsus jätab ettevõtted rahule. b. valitsuse püstitatud majanduseesmärke ja võimu nende saavutamiseks. c. negatiivseid tulumakse spetsiaalsete vaesteabi programmide asemel. d. minimaalpalga seaduse tühistamist. 2 Junior Achievementi Arengufond
Test 12, Valitsus ja riigieelarve Junior Achievementi Arengufond B 12. Majandusteadlane Paul Samuelson pooldab kõige tõenäolisemalt A. Laissez- faire poliitikat, mille puhul valitsus jätab ettevõtted rahule; B. valitsuse püstitatud majanduseesmärke ja võimu nende saavutamiseks; C. negatiivseid tulumakse spetsiaalsete vaesteabi programmide asemel; D. minimaalpalga seaduse tühistamist. A 13. Milline lause on tõene? A. Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna elamikkond on sellest huvitatud. B. Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna sellel on märkimisväärsed väliskulutused. C. Rahvuslik julgeolek on avalik kaup, kuna selle tarbimisest saadav kasu ei kahane uute tarbijate lisandumise korral. D. Rahvuslik julgeolek on poliitiline instrument ja selle kulud ei kajastu riigieelarves.
majandusolukordade kirjeldamisele. " nii , nagu asjad on " Nt. Minimaalpalgas toimuvate muutuste mõju tarbimisele. 1 Normatiivne analüüs e. normatiivne majandusteadus on käsitlus kus antakse saadud tulemustele eesmärgipärane, normatiivne sisu. Siin on tegemist mingi hindamise aluseks oleva normi või kriteeriumi kehtestamisega. " mis peaks olema " Nt. Missugune peaks olema minimaalpalga tase. Hüvised e. vajadused on inimvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste üldnimetus. Vale põhjuse viga on loogiline viga, mille korral üht sündmust, mis teistele ajaliselt eelnes , peetakse teise sündmuse põhjuseks. Kompositsiooni viga on loogiline viga ,mille korral peetakse seda , mis on õige üksiku ( indiviidi osa ) suhtes õigeks ka grupi ( või terviku ) suhtes. Tänapäeva inimest on nimetatud majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Tegelikult
Jaotus toimub vastavalt indiviidi panusele - see ongi turuõiglus. Võimed ja ressursid ei jaotu ühtlaselt - sellest vaesusprobleem. Vaesusprobleemi (turuhäire) lahendamiseks sekkub riik jagades vara või rikkust ümber: · maksude kaudu. Negatiivne kõrvalmõju -vähendab indiviidi teenimisstiimulit. · hindadega manipuleerides. Miinimumpalk või maksimumüür. Joonis 7.3. Minimaalpalga kehtestamine Kehtestades Wmin > W töötajate arv väheneb U < Q. Töötute arv on aga UR kuna palgatõus meelitab tööjõuturule täiendava tööjõu QR. Üüripiirang tekitab korteripuuduse.
monopoli või konkurentsi puudumisega. Kui konkurents on madal või olematu ning siis saab diskrimineerimise kulud veeretada tarbijate, kauba ostjate või teenuse kasutajate õlgadele: Reguleeritud avalikud üldkasutatavad teenused ei ole tavaliselt konkureerivad. Valitsusasutused ei konkureeri omavahel; valitsusasutustes on diskrimineerimine võimalik. Sowell arvab, et minimaalpalga poliitika põhjustab diskrimineerimist ja tööpuudust: miinimumpalgad tõstavad üldist palgataset; tööd soovib saada rohkem inimesi kui on töökohti, tekib ülepakkumine; ülepakkumise tingimustes on tööandjal lihtne käituda diskrimineerivalt 3. Lester Thurow diskrimineerimisteooria Thurow väidab, et diskrimineerimine peegeldab kartelli, monopolistliku koondise vms salasepitsust ühe grupi poolt teha vahet mingi teise grupi esindaja(te) suhtes
annaabi.ee 
