Absurdne huumor oli ka Joan Miro töödes tavaline. Prantslane ANDRE MASSON (1896-1987) alustas joonistamist ilma mingi plaanita lihtsalt kritseldades, püüdes töö teadlikku juhtimist igati edasi lükata. Sürrealistid ei tunnistanud piire, sealhulgas mitte ka kunstiliikide vahel. Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad olid miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, šveitslaseALBERTO GIACOMETTI (1901- 1966) looming. Tema meelisteemaks olid kriipsutaoliselt pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid. Sürrealistid ei leidnud 1920-ndail ja 1930-ndail aastail laiemat tunnustust, neid kalduti pidama lihtsalt skandalistideks. Pärast 1970. aastat on sürrealism enam populaarsust võitnud.
mis püüavad inimese mõistust ja käitumist allutada. Kunstnikud püüdsid oma loomingus anda vaba voli nendele tundmatutele hingejõududele. Kunstiteosed pidid tekkima nagu iseenesest, ilma mõistuse kontrollita. Eesmärgiks on elu ja kunsti piiride kahtlaseksmuutmine või kaotamine. Kunst on elu peaproov. Ei tunnistata piire, sh. ka kunstiliikide vahel. -Enamik sürrealiste harrastas ka sõnakunsti, kolmemõõtmelisi teoseid. -Maalide pealkirjadeks on miniluuletused või sõnamängud. -Maalitehnikas traditsioonilised (kujutasid realistlikult) Sürrealismi kaudseks eelkäijaks I MS ajal Sveitsis tegutsenud rühmitus DADA Salvador DALI (1904-1988) Hispaania (katoliiklane). Kuulsaim sürrealist. Õudust sisendav. ,, Silmad pildistavad peas juurdunud kõva hinge" Sõnade, kujunditega mängija. Fantaasiad kõrbemaastikel, unenäolised olendid. Täpsed loomutruud üksikasjad. Dali mõistis, et kunstniku väljendusvahendid ei piirdu enam lõuendi ja pintsliga
kaudsemalt seksuaalsusele. Seda tüüpi sürrealismi kuulsaim esindaja on Salvadon Dali. Tihti maalib ta oma piltidesse optilisi petteid, mida saab tajuda mitut moodi. Kõigi selliste võtetega tahab ta kustutada reaalse ja ebareaalse piiri. Sürrealistid ei tunnista piire, sealhulgas ka mitte kunstiliikide vahel. Tegeldi kõigega, millega taheti. Enamik sürrealiste harrastas aga ka sõnakunsti ja valmistas kolmemõõtmelisi teoseid. Paljude maalide pealkirjad on miniluuletused või sõnamängud. Sürrealismilähedane oli ka suure skulptori, sveitslase Alberto Giacmetti looming. Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. Sürrealistid ei leidnud 1920. ja 1930. aastail laiemat tunnustust. Abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga ja sürrealism tundus neile liiga literatuurne ja odav. Teise