Me oleme võtnud omaks Soomlaste eepose me oleme eraldanud end venelastest kui Eurooplased me oleme smastamas ja lugemas end üheks põhjamaaks, Lätlastest ei tee me üldse juttu sets oleme me neist paemad ja sisimas ootame et NATO rahade eest renoveeritavale Ämari lernnuväljale maanduvad Ameerika Ühendriikidde lennukid ja algab eestlaste koloniseerimine sest me ei ole veel Ameerika võimu all olnud. Järelikult on see uus ja huvitav Samas oleme me ise üritanud oma jonni ajada see võid minil hetkel tunduda igati tark tegu kuifd nüüd hiljem järele mõeldes näeme et tegutsesime vaid tuule ajaendil. Meil on mõjutusi kõikidest teguritest kes meie käekäiku on suunanud. Eesti kultuur on kui kadakas mis kasvab ranna niidul. Mida on räsinud aastasadade jooksul tormituuled ja randapaisatud rüsijää. Mida on järanud lambad keda kasvatatakse rannakarjamaal. Kõikidele nendele vintsutustele vaatamata on eesti kultuur jäänud ikkagi truuks oma
Visuaalse tähelepanu korral - ootamatult ilmuvad stiimulid ja uued objektid äratavad tahtmatult tähelepanu. Tähelepanu tahtmatu tõmbamine sõltub lisaks stiimuli omadustele ka tähelepanu kontrollseadistusest, mille määravad näiteks ülesande nõuded (teaser-reklaamid jmt). Ootamatu objekt võib tähelepanu haarata ka teadvustamatult ning meie käitumist mõjutada, kuid ta jõuab teadvusesse paradoksaalsel kombel alles siis, kui ta sobib tähelepanu kontrollseadistusega ja on seega minil määral oodatud. (alalävine mõjustamine jne). Tähelepanematusepimedus (TTP) ehk miks mõned sündmused ja objektid nägemata jäävad? Tähelepanematusest tekkivat funktsionaalse pimeduse sarnast nähtust on hakatud inglise keeles tähistama terminiga inattentional blindness – tähelepanupimedus ehk TPP. – Implitsiitne tähelepanu haaramine – alateadvustatud, varjatud tähelepanu haaramine.
Olukord, kus katse korraldaja püüab muutumatuna hoida teatud faktoreid v tegureid ning muuta sihipäraselt teisi faktoreid. Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et teha kindlaks selle toime teda huvitavale nähtusele on sõltumatu muutuja. Eksperimentaalsel meetodil on järgmised põhiliigid: 1) laboratoorne eksperiment 2) loomulik eksperiment Nii laboratoorne, kui loomulik eksperiment võivad esineda ka kvaasi-eksperimentidena, milles minil põhjusel pole võimalik eksperimentaatoril kõiki olulisi muutujaid piisavalt kontrollida. Kahe põhilise eksperimendi liigi oluline erinevus seisneb selles, et loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekitatavad teadmise et temaga sooritatakse eksperiment. Loomuliku eksperimendi on katseisik oma tavapärases tegevuskeskkonnas. Loomuliku eksperimendi puuduseks on võimatus kõiki tegureid arvesse võtta ja mõõta, samuti võimatu olukorda kontrollida.
annaabi.ee 
