töökindlus ning arvutite keskmine jõudlus ulatus 0,1 kuni 400 miljoni operatsioonini sekundis. Arvutite arhitektuuris loobuti suletud arhitektuurist ning mindi üle avatud arhitektuurile, luues oamvahel ühilduvaid arvutiperesid. Peagi hakati kasutama käskude konveiertöötlust ja teisi info paralleeltöötlust toetavaid võtteid. Laia leviku omandasid operatsioonsüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standardtarkvara loomiseks. Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid ning viimaseid kastati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides. Neljanda põlvkonna (1971-1981) arvutite loomine on seotud mikrolülituste tehnoloogia kiire arenguga kuuekümnendate aastate lõpul ja seitsmekümnendate algul. Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste (lausintegraallülituste) massiline kasutamine arvuteis ning valmisid esimesed mokroprotsessorlülitused ja mikroarvutite kiibikomplektid. Siis tekkis ka uus arvutite klass- personaalarvutid
nagu magnetofonis, ning ketasmäluseadmed, kus andmed säilivad magnetkelmega kaetud ketastel. Sisendseadmete kaudu sisestatakse andmeid näiteks mulgustatud kaartidelt ning väljundseadmed esitavad arvutustulemused tabelitena, joonistena või muul viisil. Arvuti talitlust juhib programm, töökiirus on sadu tuhandeid ja isegi kümneid miljoneid tehteid sekundis. Et mikroelektroonika võimaldab valmistada keerukaid elektronlülitusi tillukestena, siis saab ehitada väikesi arvuteid. Miniarvuteid kasutatakse teaduslaboratooriumides, tööstusettevõtteis ning konstrueerimisbüroodes. Klahvarvutid on eriti lihtsad käsitseda, andmed ja arvutuseeskiri sisestatakse neisse klahvistiku abil käsitsi. Taskuarvutid on väga väikesed, ent paljud mudelid võimaldavad teha keerukaid teadusarvutusi. Taskuarvuti põhisõlm on mikroprotsessor arvutusseade, mille elektronlülitus on vormitud mõne ruutmillimeetri suurusesse pooljuhtkristalli. Selliseid protsessoreid kasutatakse üha rohkem ka
Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme. 1965.aastal alustati IBM/360 seeriatootmist. 1970-ndatel tõi murrangu elektronarvutite ühtsusseeria ( ) Kümnendi lõpus hakati tootma seeria (C ) miniarvuteid. Mõlemad seeriad töötati välja sotsialismimaade ühistöös. 1972. aastal algas EC-1020 seeriatootmine. Asuti välja töötama EC-1040. Neljanda põlvkonna arvutid Neljanda põlvkonna arvutite piiritlemine loetakse kokkuleppeliseks. Mõned loevad piiriks lausintegraallülituste kasutuselevõtu, teised seavad piiriks arvutite täiustused struktuuri ja tööviisi osas. Tuntuimad neljanda põlvkonna arvutid: IBM/370
Ilmusid omavahel ühilduvaid arvutipered Osade arvuti põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid Arvutite juhtimine toimus valdavalt mikroprogrammjuhtimise printsiibil Hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusrežiimis Laia leviku omandasid operatsioonisüsteemid, kujunes välja tarkvaratööstus standarttarkvara loomiseks Kõrvuti suurarvutitega arendati intensiivselt miniarvuteid. Viimaseid kasutati sageli juhtarvutina, sh reaalajasüsteemides Esindajaid: IBM System 360 (S/360), CDC 6600, ILLIAV-IV, LINC, PDP-8 Neljas põlvkond (1971 – 1981) Iseloomulikud jooned: Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine Esimesed mikroprotsessorlülitused (Intel 4004 (1971)) ja mikroarvutite kiibikomplektid) Tekib uus arvutite klass – personaalarvutid
keskmise integratsioonitasemega integraallülitused; jõudlus ulatus 0,1kuni 400 miljoni operatsioonini sek; mõõtmed vähenesid, märgatavalt paranes töökindlus; loobuti suletud arhitektuurist ja mindi üle avatud arhitektuurile. ühilduvad arvutipered; osade arvutite põhimäludes asendasid kiired pooljuhtmälud aeglasemaid ferriitmälusid; hakati kasutama käskude konveiertöötlust, multitegumtööd ja tööd ajajaotusreźiimis; kõrvuti suurarvutitega arendati intesiivselt miniarvuteid. 4. põlvkond - aastad 1971 - 1981; Keskmise ja kõrge integratsioonitasemega mikrolülituste massiline kasutamine; esimesed mikroprotsessorlülitused (intel 4004(1971)); personaalarvutid; jõudlus vahemikus 9,5 kuni 1000 miljonit operatsiooni sek; rööptöötlusele orienteeritud multiprotsessorsüsteemid; lausintegraallülitusena hakatakse valmistama kiireid ja suure infomahitavusega pooljuhtmälukiipe. Tarkvaraarenduses on tähelepanu keskmes