PEREKOND Perekond peaks olema suhteliselt avatud süsteem, võimaldama kokkupuudet ümbritseva maailmaga. Liiga jäigad piirid tekitavad suletud peresüsteemi, liiga avatud piirid põhjustavad aga pere kokkukuuluvuse nõrgenemist. Perekond seega toodab ja õpetab uusi liikmeid, lõpuks annab neile autonoomia. Perekonna mõju jääb kestma igaveseks vaatamata lahusolekule või lahkumisele, suhete jätkumisele või purunemisele. Olevikusuhted kaasinimestega kujunevad minevikukogemuste baasil, kuid suhete võrgustik, mis on kujunenud pereliikmete vahel, ei teki mujal kunagi samasugusena. Hästi funktsioneerivat perekonda iseloomustavad ka järgnevad omadused kindel võimujaotus kindel struktuur, liidrid avatud suhtlemine suhete komplementaarsus (täiendavad teineteist) vajaduste rahuldamise kõrge tase. Perekonna struktuur : - on nähtamatu kogum selliseid funktsionaalseid nõudmisi, mis kujundavad
• “Perestroika” põlvkond - 1972–1977 sündinud “Võitjate põlvkond” – nõukogude ühiskonnaks ettevalmistatuna asusid üles ehitama turumajanduslikku Eestit Laulva revolutsiooni ajal sündinute põlvkond – esimene taasiseseisvunud Eestis üleskasvanud põlvkond Põlvkondi kujundav kollektiivne mälu Schuman ja Scott (1998): minevikukogemuste tähtsus. Igal põlvkonnal on oma “kollektiivne mälu”. • Erinevad põlvkonnad osundavad erinevatele sündmustele, eelkõige neile, mis on leidnud aset nende nooruseas. Puuronen noorsoouuringute paradigmadest: “positivismid”, realismid, konstruktsionismid Positivismid: • Guba ja Lincoln: positivismi ontoloogilised eeldused on lihtsakoeliselt realistlikud. • Positivistlikud ideed olid aluseks esimestele sotsiaalse maailma teaduslikele uuringutele.
näitavad nende kõrgemat staatust ja võimu. Nad väljendavad sellega oma sügavaid tundeid. Naised ei tohiks neid agressiivsetena interpreteerida. Edukas kõnelemine seksist Rääkimise alustamine: rääkimine rääkimisest (miks sul on sellest raske rääkida). Lugemine rääkimisest (artiklid, raamatud, materjalid ja selle koos arutamine). Erootilised stiimulid (filmid, raamatud ja selle üle arutlemine). Seksiga seotud minevikukogemuste jagamine (,,minu seksuaalkasvatus koolis oli küll väga hea.." vms). Kuulamine ja tagasiside: silmside silmad väljendavad tundeid. Tagasiside. Toetus (,,tänan, et sa rääkisid mulle oma tunnetest ja mõtetest..."). Tingimusteta positiivne suhtumine. Ümbersõnastamine aktiivse suhtlemise võttena. Partneri vajaduste arvestamine: küsimused. Oluline on, kuidas küsida. Küsige avatud küsimusi (kuidas? mida? miks?). Kui kas? küsimus, siis anna juurde ka alternatiiv
annaabi.ee 
