Briti uurija Anne Campbelli väitel kasutavad mehed agressiooni kui vahendit, seega instrumentaalselt. Agressioon on vahend erinevate eesmärkide saavutamiseks. Selle abil paneb mees teised täitma oma tahet, kontrollib keskkonda ning sunnib hirmu abil ümbritsevaid kuuletuma ja austama ennast. Mehele on agressiivsus seega oskus, mida ta võib teadlikult arendada. Naise olukord on teine. Agressiivsus ei tähenda naise jaoks kontrolli olukorra üle, vaid see on märk oma kontrolli minetamisest. Campbelli sõnul oodatakse naiselt eelkõige enesevalitsust, inimsuhete hoidmist ja vastuolude lahendamist, mitte agressiivsust. Kui aga naine siiski solvub ja vihastab, on tema agressiivsus väljendusrikas ehk ekspressiivne. Naised kasutavad agressiivsust tugevate tunnete väljendamiseks. Sageli on naise agressiivsuse sihiks panna teised mõistma tema olukorda, mistõttu näib see pahatihti kasutu hüsteeriana, mis ei vii kuhugi
soodumus neg-le (kartlikkusele, kurbusele) & frustreerituse korral vihale soodumus oma tähelepanu & käitumise reguleerimisele (jõupingutusel põhineva kontrolli kaudu) · Võiks oletada, et evolutsiooniliselt adaptiivne oleks, kui kõik inimesed väldiksid riske, oleksid valvsad & kontrolliksid tugevasti kõike toimuvat. Samas näib aga, et ellujäämine võib sõltuda ka riskeerimisest, valvsuse ajutisest minetamisest & täieliku kontrolli ajutisest puudumisest - sobib evolutsioonilise ideega, et mitmekesisus on kohanemisvõimelisem · Uurimustest näib järelduvat, et kuni 50 % faktorite varieeruvusest tuleneb temperamendist ehk isiksuse kaasasündinud eelsoodumustest. Temperamendi & isiksuse põhiomadused on seejuures suuresti kattuvad, ülejäänud varieeruvus tuleb keskkonnamõjudest ehk kasvatusest (õppimise & tunnetuse kaudu)
Nad pidid hakkama kartulit ja muid köögivilju kasvatama. Viimastel aastakümnetel on kujunenud probleemiks gaasi- ja naftatööstuse tekitatud reostus ning maa-alade hõivamine, seda nii lõuna- kui põhjapoolsete sölkuppide asualal (Sobanski 2001: 175; Osherenko 1995) 1990. aastatel on lõunasölkuppide seas toimunud teatav kultuuriline elavnemine, hoolimata keele ja traditsioonilise eluviisi minetamisest. 1989. aastal loodi Tomski oblastis organisatsioon ,,Kolta-kup" (`Obi inimesed'), mille eesmärgiks on parandada sölkupi ja teiste regiooni põlisrahvaste keele ja kultuuri olukorda. ELATUSALAD Traditsioonilisteks elatusaladeks on kalapüük, jaht ja metsakorilus ning põhjapool põhjapõdrakasvatus. Kalapüük, mis oli tähtsaim majandusharu minevikus (ennekõike lõunasölkuppidel), toimus jõgedel aasta ringi. Kalastati sageli
annaabi.ee 
