siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võimetega on nõid (tundja, teadja), kes oskab kohelda teisi hingi ja hankida abi arstimiseks või kõiksugu muid tarvilikke teateid. Selleks on ta varustatud eriliste hingejõudu sisaldavate esemetega ja ta hing võib rännata ringi, keha lamades unes või "minestuses". Keha ja elundid Teatavates kehaosades asub elujõud eriti tugeval määral, need on niinimetatud elundhinged. Igivana näikse meil kujutelm, et elujõud ja hing kätkeb eriti suguelundis. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem on ta hingejõud. Seepärast on tehtud krattidele ja igasugu viljakusnukkudele suuri suguelundeid ning sagedane on kujutlus mõnest metsavaimust, kelle "liige" või "riist" ulatub alla põlve.
Shurei haav oli hullemaks läinud ja ta hakkas teadvust kaotama. Ta mõistis, et ei jõua enam tagasi, nii nagi ka teised tema salgast mitte, ja selle mõtte peale ta naeratas: vähemalt sureb ta kui kangelane, viimane ellujäänu. Ja ta jättis mõtteis selle maailmaga jumalaga, vajudes kokku helitu pimedus neelas ta. Elisa hajus hetkeks valguses ja võttis inimkuju ta oli jõuetu olemaks tiivaline. Sora ütles, et Shurei pole veel surnud, ainult minestuses suurest verekaotusest. ,,Ta on hea sõdalane, mitte nagu ülejäänud," vastas Elisa õlgu kehitades. ,,Ta püüdis sind tappa." ,,Ise ma nõudsin seda." ,,Aga meie?" ,,Ma ei usu, et meie jahtimine ta eesmärk oli pigem sattusid nad siia kogemata." ,,Ma loodan, et ma eksin, kuid kas sa tõesti kavatsed ta ellu jätta?" ,,Ja välja ravida peab ju oma uusi võimeid proovima!" ,,Hullumeelne." Sora turtsatas naerda.
soost prints.» «Ütlen teile seda selleks, et oleksite ettevaatlik, armuline härra.» «Kas ta vihahoos mõnda nime ei nimetanud?» «Siiski. Ta patsutas taskule ja ütles: «Eks me näe, mida arvab härra de Treville oma kaitsealuse solvamisest.»» «Härra de Treville?» küsis tundmatu tähelepanelikuks muutudes. «Ta patsutas taskule ja nimetas härra de Treville'i nime? ... Kuulge, kallis peremees, olen päris kindel, et sel ajal kui teie noormees viibis minestuses, ei jätnud te pilku heitmata tema taskusse? Mis seal oli?» «Kiri, adresseeritud musketäride kaptenile härra de Treville'ile.» «Kas tõesti?» «Nii kindlasti, nagu mul on au siin seista, Teie Ekstsellents.» 16 Peremees, kellel ei olnud eriti terav pilk, ei märganud üldse ilmet, mille ta sõnad külalise näol esile kutsusid. Tundmatu eemaldus aknast, mille servale ta kogu aeg küünarnukiga oli toetunud; ta kortsutas rahutult kulme. «Kurat!» pomises ta läbi hammaste