kuulnud ju et lendavatähega pidi ühe soovi saama ma soovisin et mul oleks selline sünnipäev nagu ma ennem mõtlesin.Ma jäin kohe magama.Hommikul tuli äratas mind ema üles ja läksin siis sööma ,sain söödud ja kell oli juba nii palju et pidin kooli poole minema hakkasin kooli minema ja tee peal on alati üks vana maja kuhu keegi sisse ei lähe keegi ei tea miks aga täna mingi asi kutsus mind sinna läksin sinna nagu oma koju.Kui ma jõutsin sisse siis ma kukkusin lõin pea ära.Ma minestasin ma nägin nagu et ma oleks seal majas oma sünnipäeva pidanud olid kõik sellised asjad nagu ma soovisin kolm klouni,diskobuss,kummituba ja veel kõik mu sõbrad me mängisime seal lauamäne sõime torti ja tegime veel igasuguseid asju. Aga kui ma teadvusele tulin oli see kõik uni sellest oli mul kahju sest ma nagu olin seal ja hakkasin nutma sest see oli kõik oli selline nagu ma soovisin ma olin seal aga see polnud päris.
'' ''Nõrk. Alati oled olnud.'' Ta pöördus minu poole nüüd ''Sul on parem Suure Vennaga, kui meiega'' Ja ta jooksis sõbra järel minema. Minu ette ilmus hiiglasuures tuukri ülikonnas olevus. Tema nägu helendas ja kõrval oli tal väike tüdruk. ''Vaadake härra Iiris. See on ingel. Ta helendab kõhust. Oota üks hetk. Ta ikka veel hingab. Vahet pole, ma tean, et ta muutub ingliks varsti.'' Ütles väike tüdruk ja jalutas minema. Silme ees muutus häguseks ja ma tõesti minestasin sellel hetkel. Uus tunne, uued võimed Ma tõusin püsti ja kuulsin Atlat: ''Sul kõik korras? Esimest korda Lasmi kasutades saad suure löögi, kuid midagi pole paremat, kui käed täis elektrit, ega?'' Olin natuke üllatunud mis juhtunud oli. Ma ei teadnud isegi mida teha, kuid siis lendas minu käest elektrit välja. Ma olin saanud uue võima tänu sellele eliksiirile. Tundsin imelikult, kuid mitte halvasti.
Ma ei ole sellest väljagi teinud. Olen otsinud mooduseid, kuidas sind sellest andest vabastada, aga asjata. Selle põhjal ka see artikkel ajalehes. See, et sa oled Itaalia ees valetanud, tähendab seda, et sa ei rääkinud põhjusi, miks inimesed sinu läheduses surid. Sa oled valetanud ja keegi rääkis sellest ajakirjanduses," rääkis Andres ja ta iga sõna muutus järjest ebakindlamaks. Ma vaatasin talle kahvatult otsa ja jutu lõpus ma minestasin. Kui ma lõpuks toibusin, olin kiirabiautos ja mu kõrval olid arstid ja Andres. Ma ei saanud algul aru, mis toimub. Vaatasin Andresele küsivalt otsa. "Jumal tänatud, et te lõpuks meelemärkusele tulite! Teie mees püüdis teid kõigepealt nuuskpiiritusega äratada, aga peale 15 minutilist katset teid äratada kutsus ta kiirabi. Ja nüüd olemegi teel haiglasse," rääkis mulle juba tuttav kiirabiarst. Mulle tuli meelde, mis juhtus ja mulle tulid pisarad silma. "Ma ei taha haiglasse minna
No ma siis läksin kaasa ,ta viis mu kuhugi koledasse urkasse ja siis ütles,ta et silmad kinni paneksin,panin,lootes,et ta midai halba ei tee,ta ikkagi mu klassivend ju. Ja siis tuli veel hulk poisse ja hoidsid must kinni. Mu klassivend rebis mu riided lahti ja ... mind ! Ma küll karjusin,kuid keegi ei kuulnud...ja üks teistest poistest ... , kui ma karjusin....klassivend aga ... mind julmalt ..jube...mul oli jõud otsas..see oli jubee....ma vist minestasin,sest kui ma ärkasin,vedelesin ma enda kodu trepil.. Järgmisel päeval ma kooli ei läinud,sest ütlesin emale,et olen haige ja seda ma ka olin.. siis ülejärgmisel päeval,otsustasin kooli minna...ja minu imeks... ..ei olnudki seda poissi enam koolis ,ma küsisin sõbrannalt,et kuhu ta läks ja tema vastas ,et ta sõitis eile minema siit...välismaale.... Ma olin täiesti sokis... Ma ei unusta seda kunagi..olen sokis...siiamaani,mis ma peaksin tegema ?
annaabi.ee 
