turbakiht alla 30cm • Soostuv rohumaa e. Soostuv niit -turbakiht alla 30 cm, lage või hõredalt puudega kaetud • Kõdusoomets-kõdusoometsad on tekkinud sügava turbaga soode kuivendamisel Soo tekketüübid •Mültumine e. terrestrialisatsioon - veekogu kinnikasvamine •Soostumine e. paludifikatsioon - maismaa (mets, niit) soostumine Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline - Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) - Terrigeenne - Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised - Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid
Turbakihid moodustavad kokku turbalasundi. Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritsevale maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Toitumistüübilt jaotatakse sood: Minerotroofne, geogeenne, reofiilne – põhja- ja pinnaveetoiteline •Limnogeenne – järve- või jõeveetoiteline (õõtsikud ja lammid) •Terrigeenne Topogeenne – seisva pinnaseveega, põhjaveetoitelised Soligeenne – liikuva pinnaseveega, allikalised Ombrotroofne – sademevee toitelised Eesti soodes on mitmeid taimkatte kasvukohatüüpe, taimestik ja selle iseärasused on aga toiduahelate ja toiduvõrgustike alus. Eesti soode taimkatte kasvukohatüübid Madalsoo - liigivaene madalsoo
analoogne limnoloogilisele. Lisaks mõjutab maakerge. Tekivad rohusood, kus taimede juured ei asu mitte turba sees, vaid mineraalpinnases. Selliseid soid leidub suurte jõgede (nt. Amazonas) äärsetel madalikel ja madalatel rannikualadel. Kui turvast on üle 30 cm soo. Kui turvast alla 30 cm soostunud ala. Madalsoo (minerotroofne) peamiselt põhjaveest (nõlva- ja pinnasevesi) toituv, soo arengu esimene rohketoiteline etapp. Rohurindes rohkesti tarnu. Läbivooluline metsatunud madalsoo on lodu. Survelistest põhjavetest toituvad allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste
annaabi.ee 
