tegelev teadusharu. Litoloogia tegeleb settekivimite kirjeldamise ja uurimisega. Litoloogia sarnaneb petrograafiaga. Petrograafia- on kristalsete kivimite kirjeldamisega tegelev teadusharu. Petrograafia tegeleb süstmaatilise kivimite kirjaldamisega. Petrograafia klassifitseeritakse kivimeid erinevate mineraali terade suuruse ja proportsioonide alusel. Petrograafia ülesandeks on uurida kivimite omadusi: mineraloogilist ja keemilist koostist,ehitust,teket jne. Hüdrogeoloogia- on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Hüdrogeoloogia uurimisojektiks on maapinnaaluse vee liikumine, põhjavees sisalduvad keemilised ühendid ja nende liikumine, põhjavee vastastikumõju ümbritsevate kivimitega jne. Hüdrogeoloogia on rakenduslikult tähtis teadus, sest suur osa inimkonna poolt tarbitavast mageveest on põhjavesi. 3. Maa kui planeedi ehituse põhijooned(kolmikjaotus), Maa kuju.
Sertifikaat tõestab materjali vastavust standardi või muu riigis kehtiva normdokumendi nõuetele. Materjalide omadused: füüsikalised, keemilised, mehaanilised, tehnoloogilised, aine sisemine ehitus. Keemilised: võimaldavad ennustada mehaanilisi, tulekindluse ja biopüsivuse omadusi. ·Atomaarset tasandit (keemilise el. väljendatud koostis) kasut. põhiliselt metallide puhul. ·Molekulaarset tasandit on kasut. ühest molekulist koosneva materjali puhul. ·Mineraloogilist koostist kasut. mitmest lihtaine molekulist koosnevate kristallstruktuuride väljendamiseks. ·Faasiline koostis ja aine olek. Struktuurist sõltuvad materjali tugevuslikud omadused ja püsivus (reag. teiste ainetega), vaadeldakse 2 tasandil: makrostruktuur (palja silmaga nähtav poorsus, tera jämedus jne), mikrostruktuur (mikroskoobiga nähtavad peenemad poorid, kristalli kuju ja suurus jne). Füüsikalised:
Aili Oja "Mineraloogia ja petrograafia praktikum" Mullateaduse aine ülekanded ...loodusteaduse haru, mis uurib muldade teket, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid, kasutussobivust, muldade klassifikatsiooni jne Mullateadus uurib kõike 3 faasi: tahket, vedelat, gaasilist. Mullateadus jaguneb: 1) mullageneetika uuriti muldade arengulugu 2) mullafüüsika uurib füüsikalisi omadusi 3) mullakeemia keemilist koostist 4) mullamineraloogia mineraloogilist 5) mullabioloogia - elusorganisme ja nende laguprodukte looduses, sh huumust 6) mullageograafia 7) mullakartograafia tegeleb muldade kaardistamisega Mullateaduse 3 põhiülesannet: 1) Uurida muldade teket, omadusi, viljakust ja nende parandamise võtteid 2) Kaitseküsimusi 3) Seda sama maad on vaja inventariseerida, mullastik kaardistada Mullateaduse rajaja: Vassili Vassiljevits Dokutsajev. Tema järgi mulle kujunemisest võtab osa 5 mullatekketegurit: 1) kliima
kildad jms. eriomadustega anorgaanilist materjali, 4.5.Sideainete omadused ja vastavuskriteeriumid Sideainete keemilistest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest vaatleme keemilisi, füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Vastavuskriteeriumiks nimetatakse kindla määramismeetodi kasutamisel saadud arvulise väärtuse vastavust standardis ettenähtud väärtusele. 4.5.1.Keemilised omadused Keemiliste omaduste all mõeldakse eelkõige sideaine keemilist ja mineraloogilist koostist, mille muutumisel muutuvad ka saadava tsemendikivi omadused nagu näiteks püsivus jt. Koostis võib teatud kindlates piirides muutuda, seetõttu esitatakse standardites piirtingimused teatud kindlate ühendite sisaldusele sideaines. Näiteks kaltsiumilises lubjas peab sisalduma vähemalt 70, 80 või 90% CaO (CL70, CL80, CL90) ja ei tohi sisalduda enam kui 5% MgO. 4.5.2 Füüsikalised ja mehaanilised omadused 4.5.2.1. Veevajadus Väljendatakse standardkonsistentsiga 4.5.2.2
kasvu ja arenemist. Rakenduslik mullateadus: agronoomiline, metsanduslik, maaparanduslik, keskkonnakaitseline. Mullateaduse harud: · mullageneetika (uurib muldade teket ja arengut) · mullafüüsika (uurib muldade füüsikalisi ja füüsikalis-mehhaanilisi omadusi) · mullakeemia (uurib muldade keemilisi ja füüsikalis-keemilisi omadusi) · mullamineraloogia (uurib muldade mineraloogilist ja kivimilist koostist, muutumist) 2 · mullabioloogia (uurib mulla orgaanilise osa kujunemist, muutusi, koostist; mulla mikroorganisme ja loomi ning nende elutegevust) · mullageograafia (uurib muldade levikut ja selle seaduspärasusi) · mullakartograafia (tegeleb muldade kaardistamisega). Mullateaduse ees seisvad ülesanded:
kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine,sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnases. Pedosfäär - Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine vee,õhu,organismide ja temperatuuri toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht,kus toimub murenemine.Jaguneb kolmeks: 1.Füüsikaline murenemine-ehk rabenemine on kivimite mehhaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilist koostise muutusteta,mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimi pragudes oleva vee jäätumine.Rabenemine on intensiivsem kohas kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.Murenemise algfaasis on ülekaalus füüsikaline,lõppfaasis aga keemiline murenemine. 2.Keemiline murenemine-ehk porsumine,mis on kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,hapniku,keemiliste saasteainete ja CO2-ga.Selle käigus vabanevad vajalikud toite elemendid,mida
annaabi.ee 
