Kaalium (K) - viljakuse element Kaaliumi avastas Humphrey Davy. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Kaaliumi järjekorranumber perioodilisustabelis on 19 ning aatommass on ~39,1. Kaalium on leelismetall, värvus sinakas- hõbehall. Ta on pehme, saab noaga lõigata, ning ka sulab kergesti (62 OC). Veega reageerides kaalium süttib, ning tekivad leelis (KOH) ning vesinik. Süttib veel fluoris ning broomis lausa plahvatab. Õhus oksüdeerub kaalium energiliselt. Nimi viljakuse element on tulnud sellest, et ta aitab kaasa taimede kasvule: temast tehakse väetisi. Kaaliumiühendid leiavad kasutust ka tuumatehnoloogias, meditsiinis, geoloogias ja orgaanilises sünteesis. Taimedele on ta väga vajalik veel seetõttu, et mõjutab nende veeainevahetust, fotosünteesi ja hingamist. Loomadel mõjutab kaalium lihaste kokkutõmbeid. Üleülds...
Kõige aktiivsemad esindajad aldosteroon ja desoksükortikosteroon. Need reguleerivad põhiliselt vee ja mineraalsoolade ainevahetust. Nende hormoonide vähenenud produktsioon põhjustab naatriumi suurenenud eritumist uriiniga, vereplasmas aga naatriumisisaldus langeb, tekib hüponatreemia. Naatriumi vähenemine kompenseeritakse kaaliumi suurenenud väljaviimisega rakust ja tema kuhjumisega veres. Kõige sellega kaasneb neerude funktsiooni häire, atsidoosi teke jne. Mineralokortikoidide üleproduktsioon põhjustab vastupidise pildi: naatriumitaseme tõusu (hüpernatreemia) ja kaaliumi langusega (hüpokaleemia). * Glükokortikoidid mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Nende põhiesindajad on kortisool, kortisoon ja kortikosteroon. Nad stimuleerivad glükoneogeneesi (süsivesikute sünteesi mittesüsivesikulistest komponentidest), soodustavad glükogeeni ladestumist maksa, intensiivistavad valkude lagunemist ja lämmastikühendite eritumist uriiniga.
- Akuutne mao dilatatsioon - Konstipatsioon - Katartne jämesool - Ösofagiit - Baretti söögitoru - vähieelne - Mallory-weiss sündroom – veriokse, limaskesta rebendid - Boerhaave sündroom – söögitoru rebend - Düsfaagia, struktuurid - Jämesoole melanoos lahtistitest Kardiaalsed - Arütmiad - Intoksikatsioon dieedi tablettidest - Kardiomüopaatia - Mitraalklap prolaps Endokriinsed, metaboolsed - Ebaregulaarne menstruatsioon - Mineralokortikoidide suurenenud eritumine - Elektrolüütide tasakaaluhäired - Paisumine Söömishäirega patsiendiga töötades on oluline teada - Muutumine tekitab hirmu, kaotab väga anoreksiat kaotada, tema suurim edusamm elus - Sekkumine on efektiivsem kui see vastab patsiendi valmisolekule muutuda - Tähtis on muutumise staadium - Patsient võib osutada suurt vastupanu - Personal peaks olema empaatiline ja kehtestav, mitte süüdistav - Ravimeeskond peaks rääkima ühte keelt
Ovaariumid Raseduse ajal folliiklite arengut lõpliku küpsuseni ei toimu. Ovulatsioonid on lakanud. Raseduse esimesed kolm kuud funktsioneerib raseduspuhune kollaskeha, mis kindlustab vajaliku progesterooni sünteesi. Edaspidi jätkub selle hormooni süntees platsentas. Neerupealised Neerupealiste verevarustus raseduse ajal paraneb ning kortikosteroidide süntees suureneb. See on vajalik valgu- ja süsivesikute ainevahetuse reguleerimiseks. Suureneb ka mineralokortikoidide produktsioon. Kilpnääre Suhteliselt sageli esineb rasedusaegset kilpnäärme suurenemist, kuid hormoonide erituses olulist muutust ei toimu. Kõrvalkilpnääre Raseduse ajal on soodumus kõrvalkilpnäärme alatalitluseks. See avaldub kaltsiumi ainevahetuse häiretes ning võib põhjustada spasme (krampe) lihastes. Suguelundite muutused Emakakeha Mitterase emakas kaalub umbes 50g ning emakõõne sügavus on 7-8cm. Raseduse lõpuks kaalub emakas 1000g piires ning õõne sügavus on 37-38cm.
annaabi.ee 
