Lämmastikuringe: Limiteerib elu. Enamikele maakera organismidest on atmosfääri lämmastikust toitumine kättesaamatu unistus. Nad ei suuda molekulaarset lämmastikku assimileerida. On olemas sellised bakterid, kes suudavad lämmastikku ringesse tuua, kuid selleks kulub tohutult energiat. Umbes 80% toodetud lämmastikust saab taimedele söödavaks ja siis siseneb see bioloogilisse ringesse. Lämmastik satub organismi ja sealt valkude koosseisu. Surma korral hakkab NH3 mineraliseeruma. Ammonifikatsiooniga tegelevad peaaegu kõik organismid. Nad väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine. Kui keskkonnas on piisavalt hapnikku, tarbivad nitraatiooni ainult taimed. O2 vaesetes tingimustes läheb nitraatioon käiku ja käivitud protsess denitrifikatsioon. Seda teevad mikroobid. Lämmastik on väga liikuv. Lämmastikusoolad on väga hästi dissotseeruvad, väga hästi lahusutvad seetõttu, et nende
Ühe grammi lämmastiku assimileerimiseks kulub 10-12 grammi glükoosi. U 80% lämmastikust, mis saab taimedele söödavaks, tuleb läbi N fikseerijate ja 12% tuleb läbi selle, et äikese tagajärjel redutseerivad v oksüdeerivad? Kui see maha sajab, siseneb bioloogilisse ringesse. Lämmastik satub nii organismi, sealt valkude koosseisu. Mööda toiduahelat pidi aminohapetes kuni ära surrakse ja surma korral sellest aminorühmast (-NH3) hakatakse mineraliseeruma, toimub selline protsess nagu ammonifikatsioon. Ammonifikatsiooniga tegelevad praktiliselt kõik organismid. Väljutavad olulisel hulgal ammoniaaki. See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine (NH3) Lisaks sellele on protsessile keskendunud ka mikroobid. Ammonifitseerijad bakterid on selle ala spetsialistid. Vee keskkonnas esineb amooniumioonina. NH3 ammoniaak kergelt lenduv. NH4+- ammooniumioon söövad meelsasti taimed
Jagunemise käigus sekreteerivad nad kõhre-spetsiifilist maatriksit (tüüp II kollageenid, proteoglükaanid). Välimised rakud moodustavad kõhreümbrise (perichondrium), mis ümbritseb kõhrelist luumudelit. Järgnevalt kondrotsüüdid lõpetavad jagunemise ja suurendavad oma mahtu – tekivad hüpertroofsed kondrotsüüdid (HK) (pikkuskasv sõltub suuresti neist), mis on suutelised muutma maatriksit nii, et see on võimeline mineraliseeruma kaltsiumfosfaadi kaasabil (HK: VEGF (vascular endothelial growth factor; veresooned; Indian hedgehog – osteoblastide induktsioon kõhreümbrises). Hüpertroofsed kondrotsüüdid eemaldatakse apoptoosi teel ja kõhreline luumudel asendatakse luulise maatriksiga, mida aitavad toota osteoblastid nii väljast poolt kui seest poolt (tuuakse sisse veresoontega; osteoklastid- aitavad eemaldada kõhrerakkude jäänuseid; Osteoblastidest moodustuvad osteotsüüdid (luurakud))