gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Martna vallas on gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad aga seda ainult osaliselt. Vähesel määral on ka rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad, leidub ka leede- ja leetunud liivmuldasid. Kõige suurema osa Martna vallast võtavad enda alla glei- savimullad
vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked. Gleistunud leetunud saviliivmullad liivsavil on nagu gleistunud kahkjad mulladki
Haiguse tekitajate hulka kuuluvad hormonaalsed probleemid, näiteks hüperkortisonism ja hüpogonadism ( sugunäärmete vaegnõristus), osaline gastrektoomia (mao eemaldamine) ja hulgimüeloom. Lastel arenev osteoporoos on seotud peamiselt kaltsiumi ja vitamiini D puuduliku sisaldusega toidus. Võib aga olla veel pärilikke ja sisesekretoorseid põhjusi, mistõttu: 1. luud ei moodustu normaalselt (osteopeenia) 2. luukude ei mineraliseeru ja luud on pehmed (osteomalaatsia). Niisugune on olukord rahhiidi puhul. Seega on rahhiit üks osteoporoosi alaliike, mistõttu rahhiiti põdenud laste vanemad peaksid olema eriti valvsad ja pöörduma arsti poole, kui tekib kahtlus osteoporoosi suhtes. KUIDAS TEKIB OSTEOPOROOS? Vanemate põlvkondade hulgas oli osteoporoos palju vähem levinud. Ja kuigi osteoporoosi esinemissagedus suureneb vanusega ning elanikkonna keskimine eluiga kasvab, tekib
annaabi.ee 
