pinnafosfolipiididega. See kiirendab protrombiini proteolüüsi trombiiniks ja viimane põhjustab fibrinogeenist fibriinkämbu moodustumise. * Vitamiin K sõltuv karboksülaas tekitab - karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. * Vitamiin K on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks.
K: Naftokinoonid ehk K-vitamiinid hõlmavad antihemorraagilise toime ja sarnase ehitusega rasvlahustuvaid ühendeid. Vitamiinsed on: K1-vitamiin (füllokinoon), mida leidub taimsetes saadustes ja kalaõlides; K2-vitamiin (menakinoonid), mida sünteesivad peensoole bakterid. Põhifunktsioon puudutab verehüübimist. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab -karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. B2: B2-vitamiin ehk G-vitamiin ehk riboflaviin, valem: C17H20N4O6 Seedeensüümid vabastavad neist B2-vitamiini, mis imendub peensooles kandja vahendatud aktiivse transpordina. Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside ensüümides, nt: PyrDH, suktsinaadi DH (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis),
Mõningal määral talletatakse teda ka põrnas, südamelihases ja skeletilihases. Selle väikesed varud maksas ammenduvad kiiresti. K-vitamiini kataboliidid väljutatakse sulfaatide ja glükuroniididena. Biofunktsioonid Inimorganismi keskseks vitamiiniks on K2, mille põhiroll seostub verehüübimisega. K-vitamiini sõltuv karboksülaas tekitab γ-karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. K-vitamiin on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. Defitsiidist tulenevad probleemid Defitsiiti tavaliselt ei teki, sest vajadus on väike ning normaalses olukorras tagab soolte mikrofloora piisava sünteesi. Kui aga tarvitada pikemat aega antibiootikume ( hävitavad mikrofloora soolestikus) ja söömine pole normaalne ( sh kestvalt rasvavaene), on defitsiiditeke reaalne, sest vitamiin K tagasihoidlikud varud maksas ammenduvad kiiresti.
kõrvalekalded, mis on seotud luu kollageenisisalduse olulise vähenemisega ja kõrvalekalletega pikkades luudes ja sidekoes. Luuhaiguste juhtudel annab orgaanilise räni sissevõtmine suurepäraseid tulemusi nii valureaktsiooni kadumises kui luu mineralisatsiooni taastumises. Räni ja kaltsium töötavad tihedat koos ja luumurru lupjumist (kokkukasvamist) saaks oluliselt kiirendada orgaanilise räni toidulisandite manustamisega. Tänu oma rollile luude mineralisatsioonis ja kasvus on orgaaniline räni suure- pärane vahend osteoporoosi raviks. Erinevat tüüpi osteoporoosi uuringud – seniilne, kortisooni indutseeritud ja postmenopausis – on näidanud väga häid tulemusi eriti postmenopausis osteoporoosi puhul, kus luukudede bioloogiline testimine näitas suurt kasvu taasmineraliseerumises. Vananemine tingib kahte olulist mõju skeletile: mineraalide kadu ja kollageeni vähenemist. Mineraalide kadu hakkab naistel umbes
protrombiin. Viimane seob kaltsiumi ja kompleks protrombiin-kaltsium seostub kaltsiumi kaudu trombotsüütide pinnafosfolipiididega. See kiirendab protrombiini proteolüüsi trombiiniks ja viimane põhjustab fibrinogeenist fibriinkämbu moodustumise. · Vitamiin K sõltuv karboksülaas tekitab - karboksüglutamüüljäägid ka verehüübimisega mitteseotud luukoe osteokaltsiinis (osaleb luukoe mineralisatsioonis) ning neerude ja platsenta valkudes. · Vitamiin K on vajalik ka glükoosi fosforüülimiseks. Vitamiin K normaalset funktsioneerimist organismis takistavad tema antimetaboliidid: Need on normaalsete metaboliitide struktuuranaloogid, mis asendavad metaboliiti seondumises vastava ensüümiga, kuid ei suuda täita normaalse metaboliidi rolli. Vitamiin K antimetaboliidid on kumariinid, mis blokeerivad mitmete verehüübimisfaktorite tööd. Vitamiinide vaenlased
(enamus vetikatest, kiirloomad e. radiolaarid, kambrilised e foraminifeerid, aerjalgsed, paljud meduusid). Meroplankton: organismid, mis veedavad veekihis osa oma elutsüklist, tavaliselt larvi-staadiumis, ja täiskasvanuna kuuluvad nektoni või bentose koosseisu (koorikloomad, kalad). Tähtsus: · 1. Oluline roll veekogus: aineringetes, gaasireziimis, mineralisatsioonis. · 2. Fütoplankton: põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, otsene või kaudne toidubaas kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides, ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. · 3. Zooplankton (ZP) on asendamatu toiduallikas kalamaimudele. Zooplanktonfaagid: heeringalised, makrellilised, siialised. ZP on toiduks pingviinidele, vaaladele. · 4
annaabi.ee 
