akumuleerumine mulla ülemisse kihti.Esineb kõigil parasniisketel muldadel peale männimetsade. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist.Mineraalainete kogunemine- savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Küllastumine-mullahorisontide rikkumine Ca-ja Mg-hüdrokarbonaatidega kareda lubjarikka
tekkinud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti. 2)kõduhorisondi teke-metsa-või rohumaade maapealse varise kogunemine mulla pinnale lagunemata või halvasti lagunevate taimset materjali.Muutub vaikselt huumushorisondik. 3)Turvastumine-liigniiskes õhuvaeses keskk.taimejäänuste kogunemine mulla pinnale või ülemisse kihti.Turvast iseloom soostumist. Mineraalainete kogunemine-savistumine-mulla mineraalosa murenemisel ja taimse ning loomse aine mineralisatsioonile vabanenud tuhaelementide ümberkristalliseerumine savimineraalideks. Väljauhtumisega seotud protsessid- (leostumine)-vees lahustuvate soolade ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“. Kombineerub savistumisega-savistunud Bm horisondi teke. Pole mingeid horisonte näha. Lessiveerumine - ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine murenemata kujul. Mullaprofiili allosas esineb kindlasti“keemine“
ka organismi liikumisfunktsiooniga Nagu teisedki koed, koosnevad ka luukoed rakkudest ja rakkudevahelisest ainest Intertsellulaarsubstants koosneb kiududest ja ligi 70% anorgaanilisi ühendeid sisaldavast põhiainest – põhiaines eristatakse orgaanilist ja anorgaanilist komponenti ja võrreldes teiste tugikudedega on siin just anorgaaniline enam väljenenud, mis tingib ka luude tugevuse Luukoe kõrgele mineralisatsioonile vaatamata toimuvad luukoes pidevalt muutused – uuendatakse luukoe ainelist koostist, lammutatakse ja moodustatakse uut luukude Luukoe seisund muutub sõltuvalt inimese vanusest, tervisest, füüsilisest koormusest jt teguritest Luukude jaotatakse kaheks tüübiks: põimikluukude ja lamellaarne luukude – inimese organismis prevaleerib lamellaarne luukude, mis on põhiliseks anorgaaniliste ainete depooks
annaabi.ee 
