1 D. Mineraaltoitumine Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalik mineraalelemendina mõistetakse selliseid elemente, mida taim saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
16...17 kraadi. Taimekasvuperiood (>+5C) pikkus 170-180 päeva, aktiivne(>10C) 115- 130 päeva. L-Es algus vegetatsiooni algus 1-2 nädalat varem. Sademete keskm 610 mm(313-947) Walteri järgi E kliima advektiivne- sademed ületavad aurumise, kliimagramm-10C vastab 20 mm sademeid kuus.MULLAELUSTIK- Biosfääris on muld olulisemaid komponente,ta on seotud elu arengu ja kasvuga.enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka oluliseks oleluskeskkonnaks kus toimub mineraaltoitumine mikroorganismide(seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum- mullaelustik e edafon. Edafoni võib jagada: 1)mulla makrofauna(hiired,mutid jne) 2)mulla mesofauna(vihmaussid,putukad,vastsed jne)3)mikrofauna(lestad,hooghännalised jne.) 4)mikroskoopilised mullaorganismid(bakterid,seened,vetikad,ainuraksed,nematoodid jne.) EDAFONIL on oluline osa taimejäänuste muundamisel.TÄHTSUS:1.org aine lagund,2.vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas,3.õhulämmastiku sidumine,4
Muld ei kujune kunagi juhuslikult, vaid keskkonnatingimuste ja elusfaktorite kompleksis. 7)Mulla kartograafia- teadus muldade kaardistamise küsimustest (millises mõõtkavas, millistes ühikutes ja millise klassifikatsiooniga kaardistada). Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mullateaduse areng maailmas ja Eestis: · Woodward van Hellmant 1699 münt · Justus con Liebig 1840 taimede mineraaltoitumine · V.V. Dokutsajev 1846-1903 õpetus mullatekketeguritest · P.A. Kostõtsev 1845-1895 agronoomiline mullateadus · N.M. Sibirtsev 1860-1900 esimene geneetilise mullateaduse õpik · Anton Nõmmik- koostas Eesti kohta esimese agrogeoloogilise suunitlusega kaardi (1924) · Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946) · Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid
..50%, poolestusaeg 50 aastat 3.Värske huumus põllumuldade huumusest 2...8%, poolestusaeg 1...2 aastat, otsene taimetoiteelementide ja mulla energia allikas. Mulla huumusevaru mõjutavad:Huumusesisaldus (H%), Huumushorisondi (A) tüsedus, Mulla lasuvustihedus (Dm, g/cm3) Mullaelustik - Biosfääris on muld olulisemaid komponente, ta on seotud elu (eriti taimede) arengu ja kasvuga. Enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks kust toimub mineraaltoitumine mikroorganismide (seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum mullaelustik e edafon:1.mulla makrofauna (hiired, mutid jne) 2.mulla mesofauna (vihmaussid, putukad, vastsed) 3.mulla mikrofauna (lestad, hooghännalised jne) 4.mikroskoopilised mullaorganismid (bakterid, seened, vetikad, ainuraksed, nematoodid jne) Tähtsus:orgaanilise aine lagundamine, vabanenud tuhaelementide sidumine oma kehas, õhulämmastiku sidumine, nitrifikatsioon, fosfori- ja väävlibakterid.
enamikes taimedes. 51. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust 1) otsene, tsütoplasmas üle mevalonaadi (IPP-le lisatakse 2 isopreeni jääki) 2) kaudne terpenoidide lagunemine kloro/kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes 52. Loetlege ABA füsioloogilisi toimeid Õhulõhede sulgumine, pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladustamist endospermi. Pungade puhkeseisundi säilitamine, pärsib IAA-st põhjustatud venituskasvu; stressi puhul ABA c suureneb. D. mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Elemendid, mis on vajalikud taime elutsükli läbimiseks ja mida ei suuda ükski teine element asendada. Elemendid peavad toimima taimeraku sees ja ei tohi takistada/soodustada teiste elementide neeldumist 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Toitesegudes peavad olema kindlas määratud koguses mikro- ja makroelemendid. Toitainet ei tohi olla üleliias, muidu on see taimele toksiline
). Osalemine pungade puhkeseisundi säilitamises (ei toimu pungade puhkemist sügisel, kui ilmad on veel kasvuks soodsad). Pärsib IAA-st põhjustatud venivuskasvu. Stressi tingimustes (kuum, külm, kõrge pinnase soolsus) ABA hulk kasvab 77. Kuidas mõjub ABA seemnete idanemisele ja miks? Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi. ABA kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist giberelliinide toimel. D. Mineraaltoitumine 1. Kuidas on defineeritud taime toitainena vajalik mineraalelement Taimede toitumiseks vajalike elementidena mõistetakse selliseid elemente, mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks ja mida ükski teine element ei asenda. 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Mineraalainete kontsentratsioon vajalikus kontsentratsioonis peavad olemas olema kõik mikro- ja makroelemendid
annaabi.ee 
